13.12.2023. Pelgulinna simulatsioonikeskusel, kelle juhendamisel harjutavad meedikud vastsündinu ja sünnitaja kriitiliste seisundite meeskondlikku lahendamist, täitub detsembris kümme tegutsemisaastat. Sünnitusmaja spetsialistide entusiasmist välja kasvanud algatus on nüüdseks tuntud pea igas Eestimaa sünnitusabi pakkuvas haiglas. Kõik algas 2010. aasta kevadel, mil neonatoloog-residendina Helsingi Ülikooli Haiglas töötav dr Liina Süvari kutsus haiglaga tutvuma dr Ervin Saiki, kes tol ajal töötas veel Tallinna Lastehaiglas, ning Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saiki. Külastuskäigu juurde kuulus ka vastsündinute elustamise simulatsioonkoolitus, millest Eesti arstid osa said. Juba aasta hiljem, septembris 2011 olid Helsingi Ülikooli Haigla naiste- ja lastekliiniku spetsialistid, eesotsas dr Liisa Rovamoga, kutsutud kaheks päevaks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse, et viia kahe päeva jooksul läbi vastsündinu simulatsioonkoolitused, milles osales pea kogu naistekliiniku meditsiiniline personal. Tagasiside sellele oli suurepärane. Alustati neljakesi Et vajadus niisuguste regulaarselt toimuvate koolituste järele oli nüüd ilmselge, tuli tegudele asuda. Nii otsustas toonane naistekliiniku juhataja dr Maike Parve, kes toetas igakülgselt vajadust regulaarselt
20.11.2023. 27. novembrist kuni 1. detsembrini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naisi. Rinnavähi sõeluuring on tasuta. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Tervisekassaga. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Head naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
17.11.2023. Tänase enneaegse sünni päeva puhul korraldasid Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad vastsündinute osakonnas töötoa, et harjutada enneaegse vastsündinu simulaatoril beebile LISA-meetodil surfaktandi manustamist. Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari selgitas, et enneaegsetel vastsündinutel on kopsudes vähem surfaktanti ehk ainet, mis hoiab kopsude kõige peenemaid alveoole avatuna, mistõttu tekivad neil sageli hingamishäired. Probleemi lahendamiseks tuleb beebile surfaktanti kopsudesse manustada. „Surfaktandi manustamine nii pisikesele vastsündinule on tõeline väljakutse ja nõuab arstilt väga häid käelisi oskusi. Protseduuri ajal on väga olulisel kohal ka meeskonnatöö: arsti assisteerimine ja beebi jälgimine õdede poolt. Protseduuri õnnestumiseks loob head eeldused regulaarne harjutamine, mille jaoks ongi vajalikud multidistsiplinaarse meeskonnaga töötoad, nagu täna läbi viisime. Meil on olemas enneaegset vastsündinut imiteeriv simulaator Anni (Premature Anne), mille soetasime käesoleva aasta kevadel Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga,“ lisas dr Süvari. Surfaktandi manustamiseks on erinevaid võimalusi, kuid neist eelistatuim on LISA-meetod (LISA – less invasive surfactant administration), mis on kõige vähem invasiivne ja seega hapras seisundis enneae
17.11.2023. Täna, 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis annab vähemalt kord aastas võimaluse laiemale publikule rääkida sel olulisel teemal ning avaldada austust pisikestele vapratele, nende vanematele, õdedele-vendadele, teistele lähedastele ja kõigile toetajatele. Enneaegne sünnitus võib saada osaks kõigile emadele vanusest, rahvusest, tugevast tervisest, hoolsast jälgimisest ja rõõmsast rasedusest hoolimata. Sageli kaasnevad selle kogemusega esialgu šokk, elu pööratakse pea peale ja emotsionaalne taastumine võib võtta aastaid. Üheks toetuse avaldamise viisiks on välisasutuse muutmine sirelilillaks, mis on ühtlasi enneaegse sünni tunnusvärv. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ehk Pelgulinna sünnitusmaja on täna üheks päevaks värvunud sirelilillaks. Sellega kinnitame, et hoolime ja avaldame toetust kõige pisematele, nende lähedastele ja toetajatele. Igal aastal on rahvusvaheliselt enneaegse sünni päeval ka oma juhtmõte. Selle aasta moto on “Väikse tegevuse suur mõju. Kohene nahk-naha kontakt kõikidele beebidele igal pool”. Üha enam on tõendeid selle kohta, et nahk-naha kontakt pärast sünnitust aitab beebisid ja nende vanemaid. Lähedustunne beebiga, valu ja süütunde korvamine lapse seisundi pärast, rõõmutunne, suureneb rinnapiima produ
16.11.2023. Sel reedel, 17. novembril tähistatakse ülemaailmselt enneaegse sünni päeva, mis on pühendatud liiga vara siia maailma sündinud lastele ja nende vanematele. Päeva mõte on teadvustada ühiskonnale neid probleeme, mida enneaegne sünd toob kaasa lapsele, perele, ühiskonnale. Eelseisva rahvusvahelise enneaegse sünni päeva puhul käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klasside õpilased tutvumas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuva vastsündinute osakonna tööga. Osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar pidas noortele loengu enneaegsuse teemal, näitas õpilastele enneaegse vastsündinu simulaatorit ning beebide raviks ja jälgimiseks vajalikke seadmeid. “Kuna oleme õpetav haigla ning õppe- ja praktikabaasiks eri õppetasanditel õppijatele, siis tuli idee läheneda enneaegse sünni päevale seekord veidi teistsuguses võtmes, kui oleme seda eelnevatel aastatel teinud,” selgitas Kadri Madar. “Meie juures külas käinud noored olid väga avatud kuulama, küsisid aktiivselt küsimusi ning andsid õppekäigule positiivse tagasiside, sest kohapeal kuuldu ja nähtu andis neile hoopis põhjalikuma arusaama meie tööst, kui seda on võimalik anda klassiruumis,” lisas ta. Õppekäik vastsündinute osakonda toimus kummalegi lõpuklassile eraldi (Tallinna Prantsuse Lütseumis on kaks abiturientide
13.11.2023. Iga aasta 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis juhib tähelepanu liiga vara siia maailma sündinud laste ja nende vanemate muredele. Seekordse päeva juhtmõte „Väike tegu, suur mõju: nahk-naha kontakt kõigile vastsündinutele” julgustab vanemaid tugevdama sidet oma enneaegse beebiga puudutuse kaudu, eriti nahk-naha kontakti kaudu, mida nimetatakse ka känguruhoolduseks. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar räägib lähemalt, millega on tegemist. Mis on känguruhooldus? Känguruhooldus tähendab, et laps pannakse vanema – ükskõik kas ema või isa – palja rinna peale kaissu, nii et tekib nahk-naha kontakt. Nimetus viitab sarnasusele kängurutega, kes hoiavad oma poegi enda kõhutaskus. Ema või isa rinna vastas olles kannab beebi ainult mähkmeid ning peas on tal mütsike ja jalas sokid, et hoida teda soojas. Selline nahk-naha kontakt on eriline, sest tugevdab lapse ja vanema omavahelist sidet, kuid lisaks on sellel ka teaduslikult tõestatud meditsiiniline kasu. Känguruhooldus stabiliseerib lapse südame löögisagedust, aitab muuta tema hingamisrütmi korrapärasemaks ja tänu sellele hoida püsivana vere hapnikusisaldust. Laps on rahulikum, nutab vähem ja magab kauem. Känguruhooldus t
03.11.2023. Neljapäeval, 2. novembril toimus Lääne-Tallinna Keskhaigla interdistsiplinaarne konverents „Endometrioos“, kus käsitleti põhjalikult haiguse olemust, selle diagnoosimist ja ravivõimaluste tulevikusuundi. „Endometrioosi ravis on toimunud oluline paradigma muutus. Kui varem oli endometrioosi käsitluses esikohal kirurgiline ravi ehk endometrioosikollete eemaldamine laparoskoopilise operatsiooni käigus, siis nüüdne strateegia näeb ette kasutada endometrioosi ravis kirurgiat nii vähe kui võimalik. Selle asemel rakendatakse pikaajalist ja võimalikult varajast medikamentoosset ravi, mis hoiab ära haiguse progresseerumise. Igale patsiendile leitakse individuaalne raviteekond vastavalt tema vanusele, sümptomaatikale ja soovile tulevikus rasestuda,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja dr Piret Veerus, lisades, et keerulisematel juhtudel võib siiski olla vajalik rakendada ka kirurgilist ravi. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla märkis, et tänu teaduse ja eelkõige geneetika valdkonna arengule on viimasel kümnendil toimunud hüppeline edasiminek endometrioosi olemuse väljaselgitamisel ja diagnoosimisel. „Oluline on patsiendiga rääkida tema sümptomitest, kuvada ja kaardistada tema endometrioosikolde
29.09.2023. Menopaus on naise elus loomulik periood, mis algab keskmiselt 50. eluaasta ringis. Mitmed perimenopausiga kaasnevad muutused võivad põhjustada ebamugavust, kuid samas on see suurepärane aeg viia oma ellu sisse tervislikke harjumusi, et mõjutada positiivses suunas oma tulevasi eluaastaid, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr Annemai Märtson. Dr Annemai Märtson, mis on menopaus? Menopaus tähistab viimast munasarjade poolt kontrollitud menstruatsiooni ja seda saab hinnata tagantjärele. Kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud, saame öelda, et naine on menopausis. Loomulik menopausi iga on 51. eluaasta ringis ja me peame normipäraseks menstruatsioonide lõppemist pärast 45. eluaastat. Kui mõtleme sellele, et naise oodatav eluiga tõuseb – Eestis on see 2022. aasta andmetel 82 eluaastat –, siis viljakale eale järgnev eluperiood hõlmab naise elust umbes kolmandiku ehk 30-40 aastat. Seepärast ongi tähtis mitte ainult keskenduda sümptomitele, mida see eluperiood kaasa toob, vaid just nimelt, mida annab perimenopausi eas ära teha, et pikendada tervena elatud aastaid ja ennetada kroonilisi haiguseid. Mis võib olla põhjuseks, kui menopaus algab enne 45. eluaastat? Kõige sagedasem varajase menopausi põhjus on tihtilugu seotud mõne haigusega, näiteks on naise
28.09.2023. Uriinipidamatus on laialt levinud probleem, WHO uuringute andmetel kannatab selle häire all kuni 10 protsenti elanikkonnast. Naistel esineb seda kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Stressinkontinentsi ehk stress-tüüpi uriinipidamatust esineb naiste hulgas pooltel juhtudel kõigist uriinipidamatuse vormidest. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei puuduta see sugugi üksnes vanemaealisi – vastupidi, stress-tüüpi pidamatust esineb tihtipeale ka noorematel naistel ja põhjuseks on raseduse, sünnituse, hormonaalsete muutuste jm tagajärjel nõrgenenud vaagnapõhjalihased. Haiguse tekkes on oma osa ka geneetikal. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla selgitab, et stress-tüüpi uriinipidamatus tähendab tahtmatut uriinileket pingutuse ajal, näiteks köhides, aevastades, naerdes, hüpates või raskusi tõstes. „Paljud naised lepivad sellega kui paratamatusega ega pöördu selle murega arsti poole kas teadmatusest või valehäbist, kuigi abi võib olla nii vaagnapõhjalihaste treenimisest kui ka spetsiaalsest ravist,“ lisab ta. Hiljuti hakati Lääne-Tallinna Keskhaiglas pakkuma stress-tüüpi uriinipidamatusega naistele uudset ravi. Tegemist on ureetra ehk kusiti limaskesta aluse täitesüstiga, mis annab kusitile
18.09.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla tähistab sel nädalal (18.-22. septembril) rahvusvahelist tervishoiualast simulatsiooninädalat naistekliinikus toimuvate õpitubade ja meeskondliku õppusega, mis on suunatud kliiniku personalile. Nädala lõpus saab osaleda ka koolitusel simulatsioonikoolitajale vajalike baasteadmiste omandamiseks. Seekordse simulatsiooninädala juhtmõte on „Ole oma eduloo tšempion!“, mis viitab sellele, et regulaarsete simulatsioonikoolituste läbimine aitab parandada tervishoiuteenuse osutamise ohutust, tõhusust ja tulemuslikkust. „Simulatsioonikoolitused on turvaline ja ohutu viis õppida ja harjutada, sest tegevus toimub küll reaalses töökeskkonnas ja reaalse meeskonnaga, kuid patsiendi asemel on tõetruu simulaator, kes viga ei saa,“ ütles Pelgulinna Simulatsioonikeskuse juhataja ja Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsiooninädala eestvedaja dr Liina Süvari. Simulatsiooninädalal toimuvate tegevuste käigus harjutavad Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku töötajad keerulisi ja harvaesinevaid olukordi sünnitusel ja vastsündinu abistamisel ning treenitakse meeskonnatööd. Lisaks toimub simulatsiooninädalal kahepäevane baaskursus uute simulatsioonikoolitajate väljaõpetamiseks. Töötube ja meeskondlikke simulatsioone viivad läbi naistekliiniku koosseisu kuuluva Pelgulin