05.01.2024. Aasta viimane päev tõi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse ehk Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2023 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. 2023. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust viis last: neli tüdrukut ja üks poiss. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 17.44. Möödunud aastal sündis Pelgulinna sünnitusmajas kokku 2746 last. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid: ilmale tuli 1399 poissi ja 1347 tüdrukut. Kaksikuid sündis aasta jooksul 42 paari. Uue, 2024. aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale 1. jaanuaril kell 01.20. Lisaks poisile sündis päeva jooksul ka viis tüdrukutirtsu ehk kokku kuus last. Palju õnne ja rõõmu kõikidele peredele! Lääne-Tallinna Keskhaigla
27.12.2023. Tänavused jõulupühad möödusid Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ehk Pelgulinna sünnitusmajas toimekalt: jõulude ajal aitasid arstid ja ämmaemandad ilmale kokku üheksa uut ilmakodanikku. Igal päeval – nii jõululaupäeval kui ka esimesel ja teisel jõulupühal – sündis kolm lapsukest. Jõululaupäeval ehk 24. detsembril tuli ilmale kaks poissi ja üks tüdruk. Esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril sündis üks poiss ja kaks tüdrukut. Teine jõulupüha ehk 26. detsember oli üksnes poiste päralt: kõik kolm ilmale tulnud jõulubeebit olid poisid. Lääne-Tallinna Keskhaigla saadab soojad tervitused kõikidele peredele, soovides rõõmsat aastalõppu ning kaunist ja perekeskset algavat uut aastat.
18.12.2023. ETV heategevuslik “Jõulutunnel” pöörab sel aastal pilgu ühiskonna kõige väiksematele – vastsündinutele ja väikelastele. Heade annetajate ja Sünnitusmajade Fondi koostöös soovitakse toetada hädavajalike seadmete soetamist sünnitusmajadele üle Eesti. “Jõulutunnel” ühendab sel aastal käed sihtasutusega Sünnitusmajade Fond, et toetada turvalist laste sündi ja aidata sünnitusmajadel ning meditsiinipersonalil olla valmis probleemsete olukordade lahendamisel. Heategevusprogrammiga kogutud annetuste toel soetatakse vastsündinute elustamislaudasid ja kuvööse sünnitusosakondadele Eestimaa erinevates paikades. “Kahjuks on Eestis kasvavaks probleemiks enneaegsete laste sünd. Järjest rohkem on selliseid sünnitusi, millega ei saada hakkama ainult tavaolukorras ämmaemandaga, vaid vajatakse abiks lisapersonali ja lisavahendeid,” selgitas SA Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige Laine Randjärv. SA Sünnitusmajade Fondi eesmärk on aidata kõiki 12 Eestis tegutsevat sünnitusmaja, et igal pool oleks uut elu alustades võimalik tunda end hoitult ja turvaliselt. Fond on püsivas kontaktis kõikide sünnitusmajadega ja näeb, et kriitiliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel on suurimaks vajaduseks vastsündinute elustamislauad ja kuvöösid. Ühe seadme hind ulatub 40 000 euroni. Saate produtsendi Margus Saare sõnul o
18.12.2023. Reedel, 15. detsembril toimus vastsündinute osakonnas projekti “Lähedane koostöö lapsevanematega” (Close Collaboration with Parents) pidulik lõpetamine. Projekti raames läbisid Turu Ülikooli haigla juures mentori õppeprogrammi lastearst dr Merilin Lumpre ja vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar. Toimus spetsiaalne õppeprogramm kogu personalile, mis viidi läbi nii e-õppes, kontaktloengutena kui tehes mentoritega praktilisi harjutusi. Hindamaks programmi mõju osakonna tööle, viidi nii personali kui lapsevanemate seas läbi ka teadusuuring, mida juhtis vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. Uuring toimus koostöös Turu Ülikooli haigla rahvusvahelise uurimismeeskonnaga. Projekt kestis osakonnas kolm aastat. Reedesel projekti lõpetamisel tutvustas dr Pille Saik uuringu esmaseid tulemusi, tehti kokkuvõtteid muljetest ja jagati programmi läbinutele kätte sertifikaadid. Rõõm oli tõdeda, et programmi positiivne mõju osakonna tööle kajastus ka uuringu tulemustes. Programmi eesmärk on kaasata lapsevanemaid maksimaalselt oma lapse hooldusesse, ravisse ja otsustusprotsessidesse. Vanemad on olulised ravimeeskonna liikmed. Kogu programm on teaduspõhine. Programmi läbisid Eestis korraga kolm haiglat, lisaks Lääne- Tallinna Keskhaiglale ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. D
13.12.2023. Pelgulinna simulatsioonikeskusel, kelle juhendamisel harjutavad meedikud vastsündinu ja sünnitaja kriitiliste seisundite meeskondlikku lahendamist, täitub detsembris kümme tegutsemisaastat. Sünnitusmaja spetsialistide entusiasmist välja kasvanud algatus on nüüdseks tuntud pea igas Eestimaa sünnitusabi pakkuvas haiglas. Kõik algas 2010. aasta kevadel, mil neonatoloog-residendina Helsingi Ülikooli Haiglas töötav dr Liina Süvari kutsus haiglaga tutvuma dr Ervin Saiki, kes tol ajal töötas veel Tallinna Lastehaiglas, ning Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saiki. Külastuskäigu juurde kuulus ka vastsündinute elustamise simulatsioonkoolitus, millest Eesti arstid osa said. Juba aasta hiljem, septembris 2011 olid Helsingi Ülikooli Haigla naiste- ja lastekliiniku spetsialistid, eesotsas dr Liisa Rovamoga, kutsutud kaheks päevaks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse, et viia kahe päeva jooksul läbi vastsündinu simulatsioonkoolitused, milles osales pea kogu naistekliiniku meditsiiniline personal. Tagasiside sellele oli suurepärane. Alustati neljakesi Et vajadus niisuguste regulaarselt toimuvate koolituste järele oli nüüd ilmselge, tuli tegudele asuda. Nii otsustas toonane naistekliiniku juhataja dr Maike Parve, kes toetas igakülgselt vajadust regulaarselt
20.11.2023. 27. novembrist kuni 1. detsembrini on Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23) ees mammograafia mobiilne uuringutreiler, kuhu oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naisi. Rinnavähi sõeluuring on tasuta. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 627 4470. Sõeluuringu viib läbi AS Mammograaf koostöös Tervisekassaga. Kui Te kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis võite julgelt registreeruda sõeluuringule kutset ära ootamata. Head naised, hoolige oma tervisest ja kontrollige end regulaarselt!
17.11.2023. Tänase enneaegse sünni päeva puhul korraldasid Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad vastsündinute osakonnas töötoa, et harjutada enneaegse vastsündinu simulaatoril beebile LISA-meetodil surfaktandi manustamist. Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari selgitas, et enneaegsetel vastsündinutel on kopsudes vähem surfaktanti ehk ainet, mis hoiab kopsude kõige peenemaid alveoole avatuna, mistõttu tekivad neil sageli hingamishäired. Probleemi lahendamiseks tuleb beebile surfaktanti kopsudesse manustada. „Surfaktandi manustamine nii pisikesele vastsündinule on tõeline väljakutse ja nõuab arstilt väga häid käelisi oskusi. Protseduuri ajal on väga olulisel kohal ka meeskonnatöö: arsti assisteerimine ja beebi jälgimine õdede poolt. Protseduuri õnnestumiseks loob head eeldused regulaarne harjutamine, mille jaoks ongi vajalikud multidistsiplinaarse meeskonnaga töötoad, nagu täna läbi viisime. Meil on olemas enneaegset vastsündinut imiteeriv simulaator Anni (Premature Anne), mille soetasime käesoleva aasta kevadel Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga,“ lisas dr Süvari. Surfaktandi manustamiseks on erinevaid võimalusi, kuid neist eelistatuim on LISA-meetod (LISA – less invasive surfactant administration), mis on kõige vähem invasiivne ja seega hapras seisundis enneae
17.11.2023. Täna, 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis annab vähemalt kord aastas võimaluse laiemale publikule rääkida sel olulisel teemal ning avaldada austust pisikestele vapratele, nende vanematele, õdedele-vendadele, teistele lähedastele ja kõigile toetajatele. Enneaegne sünnitus võib saada osaks kõigile emadele vanusest, rahvusest, tugevast tervisest, hoolsast jälgimisest ja rõõmsast rasedusest hoolimata. Sageli kaasnevad selle kogemusega esialgu šokk, elu pööratakse pea peale ja emotsionaalne taastumine võib võtta aastaid. Üheks toetuse avaldamise viisiks on välisasutuse muutmine sirelilillaks, mis on ühtlasi enneaegse sünni tunnusvärv. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ehk Pelgulinna sünnitusmaja on täna üheks päevaks värvunud sirelilillaks. Sellega kinnitame, et hoolime ja avaldame toetust kõige pisematele, nende lähedastele ja toetajatele. Igal aastal on rahvusvaheliselt enneaegse sünni päeval ka oma juhtmõte. Selle aasta moto on “Väikse tegevuse suur mõju. Kohene nahk-naha kontakt kõikidele beebidele igal pool”. Üha enam on tõendeid selle kohta, et nahk-naha kontakt pärast sünnitust aitab beebisid ja nende vanemaid. Lähedustunne beebiga, valu ja süütunde korvamine lapse seisundi pärast, rõõmutunne, suureneb rinnapiima produ
16.11.2023. Sel reedel, 17. novembril tähistatakse ülemaailmselt enneaegse sünni päeva, mis on pühendatud liiga vara siia maailma sündinud lastele ja nende vanematele. Päeva mõte on teadvustada ühiskonnale neid probleeme, mida enneaegne sünd toob kaasa lapsele, perele, ühiskonnale. Eelseisva rahvusvahelise enneaegse sünni päeva puhul käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klasside õpilased tutvumas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuva vastsündinute osakonna tööga. Osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar pidas noortele loengu enneaegsuse teemal, näitas õpilastele enneaegse vastsündinu simulaatorit ning beebide raviks ja jälgimiseks vajalikke seadmeid. “Kuna oleme õpetav haigla ning õppe- ja praktikabaasiks eri õppetasanditel õppijatele, siis tuli idee läheneda enneaegse sünni päevale seekord veidi teistsuguses võtmes, kui oleme seda eelnevatel aastatel teinud,” selgitas Kadri Madar. “Meie juures külas käinud noored olid väga avatud kuulama, küsisid aktiivselt küsimusi ning andsid õppekäigule positiivse tagasiside, sest kohapeal kuuldu ja nähtu andis neile hoopis põhjalikuma arusaama meie tööst, kui seda on võimalik anda klassiruumis,” lisas ta. Õppekäik vastsündinute osakonda toimus kummalegi lõpuklassile eraldi (Tallinna Prantsuse Lütseumis on kaks abiturientide
13.11.2023. Iga aasta 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis juhib tähelepanu liiga vara siia maailma sündinud laste ja nende vanemate muredele. Seekordse päeva juhtmõte „Väike tegu, suur mõju: nahk-naha kontakt kõigile vastsündinutele” julgustab vanemaid tugevdama sidet oma enneaegse beebiga puudutuse kaudu, eriti nahk-naha kontakti kaudu, mida nimetatakse ka känguruhoolduseks. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar räägib lähemalt, millega on tegemist. Mis on känguruhooldus? Känguruhooldus tähendab, et laps pannakse vanema – ükskõik kas ema või isa – palja rinna peale kaissu, nii et tekib nahk-naha kontakt. Nimetus viitab sarnasusele kängurutega, kes hoiavad oma poegi enda kõhutaskus. Ema või isa rinna vastas olles kannab beebi ainult mähkmeid ning peas on tal mütsike ja jalas sokid, et hoida teda soojas. Selline nahk-naha kontakt on eriline, sest tugevdab lapse ja vanema omavahelist sidet, kuid lisaks on sellel ka teaduslikult tõestatud meditsiiniline kasu. Känguruhooldus stabiliseerib lapse südame löögisagedust, aitab muuta tema hingamisrütmi korrapärasemaks ja tänu sellele hoida püsivana vere hapnikusisaldust. Laps on rahulikum, nutab vähem ja magab kauem. Känguruhooldus t