05.02.2018. Seoses saabuva Eesti Vabariigi aastapäevaga anname teada, et aastapäevale eelneval päeval, 23. veebruaril on Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekeskuste, polikliinikute ning kõnekeskuse (tel 626 1314) lahtiolekuajad lühendatud. Reedel, 23. veebruaril 2018 oleme avatud järgnevalt: Polikliinik/tervisekeskus Avatud Meremeeste polikliinik (Paldiski mnt 68A) 08:00-13:00 Pelgulinna polikliinik (Sõle 16) 08:00-13:00 Haabersti tervisekeskus (Õismäe tee 179) 08:00-13:00 Nakkuskliiniku polikliinik (Paldiski mnt 62) 08:00-12:30 Mustamäe tervisekeskus (Ehitajate tee 27) 08:00-13:00 Nõmme tervisekeskus (Jaama 11) 07:30-13:00 Kopli polikliinik (Sõle 63) 07:30-13:00 Pelgulinna naistenõuandla (Sõle 23) 07:30-13:00 Kõnekeskus (tel 626 1314) 07:30-13:00 Rõõmsat Eesti Vabariigi sünnipäevakuud soovides Lääne-Tallinna Keskhaigla
The post Vabariigi aastapäeva eel on polikliinikute lahtiolekuajad lühendatud appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
30.01.2018. ÜLDINFO Mustamäe tervisekeskus alustab tööd 1. veebruaril 2018. Aadress Ehitajate tee 27, Tallinn Avatud E-R 07:30-18:00 Vereproovide andmine ja analüüside vastuvõtt E-R 07:30-15:00 INFO LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA ERIARSTIDE KOHTA Alates 1. veebruarist 2018 saab registreeruda järgmiste Mustamäe tervisekeskuses töötavate eriarstide juurde: reumatoloog kardioloog kõrva-nina-kurguarst Kuna erinevad eriarstid alustavad tööd Mustamäe tervisekeskuses erinevatel kuupäevadel, lisandub võimalus registreeruda teiste eriarstide vastuvõtule järgemööda. Lääne-Tallinna Keskhaigla eriarstide vastuvõtule saab registreerida telefonil 626 1314 või LTKH digiregistratuuris. NB! Registreerumisel olge tähelepanelik ja jälgige hoolikalt, millisesse Lääne-Tallinna Keskhaigla üksusesse Teid registreeritakse (kas Mustamäe tervisekeskusesse või mõnesse teise LTKH tervisekeskusesse/polikliinikusse). Telefonil 626 1314 registreerudes Teile kindlasti öeldakse, millisel aadressil vastuvõtt toimub. Kui registreerite end aga digiregistratuuris, siis jälgige tähelepanelikult, millisesse polikliinikusse/tervisekeskusesse end registreerite. INFO PEREARSTIDE KOHTA Mustamäe tervisekeskuses hakkavad tegutsema seitsme perearstikeskuse perearstid. NB! Perearstid alustavad Mustamäe tervisekeskuses vastuvõtte erinevatel kuupäevadel. Täpsema info saamiseks või vastuvõtule registreerimiseks võtke ühendust oma perearstikeskusega.
The post Info Mustamäe tervisekeskuse kohta appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
16.01.2018. Lääne-Tallinna Keskhaiglale kuuluvas Mustamäe tervisekeskuses on ehitustööd lõppenud ning hoone avab patsientidele uksed 1. veebruaril 2018. Mustamäe tervisekeskuse neljakorruselises hoones on pinda 6117 m2. Hoones hakkavad patsiente vastu võtma nii perearstid kui ka Lääne-Tallinna Keskhaigla eriarstid, samuti teised toetavad spetsialistid nagu füsioterapeudid, ämmaemandad, koduõed, logopeedid ja psühholoogid. Lisaks on tervisekeskuses tänapäevase tehnikaga varustatud hambaraviosakond, audiomeetriakabinet kuulmisuuringute tegemiseks ning mitmekülgsed võimalused taastusraviks, sealhulgas bassein ravivõimlemiseks. Tervisekeskuses saab teha ka labori- ja radioloogilisi uuringuid. „Riigi toel on praegu rajamisel üle poolesaja kaasaegse tervisekeskuse üle Eesti. See on viimaste aegade üks suuremaid ja olulisemaid investeeringuid Eesti tervishoiu taristusse,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Tugevam esmatasand on Eesti tervishoiu võtmeküsimus. Seepärast asusimegi investeerima märkimisväärseid summasid uute terviskeskuste loomisse. Veelgi olulisem on aga, et koos uute keskustega laienevad ka perearstiabi pakutavad teenused ja tugevnevad perearstide meeskonnad. Tallinnas valminud Mustamäe tervisekeskus on esimene, millele loodetavasti järgneb vähemalt 15 keskust veel selle aasta jooksul.“ „Oma pindalalt ja hoones töötavate spetsialistide arvu poolest on Mustamäe tervisekeskus Lääne-Tallinna Keskhaigla suurim ambulatoorne üksus. Tänu pakutavate teenuste mitmekesisusele on uues keskuses loodud väga head eeldused perearstide, eriarstide ja teiste spetsialistide koostööks selle nimel, et patsient saaks tervisemure korral parimat abi,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks peatselt avatava keskuse kohta. Ta lisas, et keskuse esimesel tööpäeval ehk 1. veebruaril toimuvatele vastuvõttudele on esimesed patsiendid juba registreeritud. Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on pealinna üks eesmärke, et kaasaegsed tervisekeskused oleksid igas linnaosas. „Tallinna arstid on väga heal tasemel ning usun, et tänu pere- ja eriarstide tihedale koostööle saavad patsiendid Mustamäe tervisekeskuses parimat arstiabi,“ sõnas abilinnapea Mölder. 16. jaanuaril lõigati Mustamäe tervisekeskuses läbi sümboolne lint, mis tähistas keskuse peatset avamist patsientide jaoks. Linti lõikasid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Tallinna linnapea Taavi Aas, Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson ja Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks. Mustamäe tervisekeskus on valminud nüüdseks lammutatud Mustamäe polikliiniku asemele. Tervisekeskuse arhitektuurse lahenduse autor on Arhitektuuribüroo Visuaal OÜ, projekteerimis- ja ehitustöid teostas Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS. Projekt on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi abiga.
The post Uhiuus Mustamäe tervisekeskus avab uksed 1. veebruaril appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
04.01.2018. Aasta algus on hea aeg alustamaks liikumist tervislikuma elu suunas. Nii mõnigi meist võib soovida teha lõpparve suitsetamisega. Kuid millest alustada? Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub tubakast loobumise nõustamise (edaspidi TLN) teenust. Nõustamised toimuvad Haabersti tervisekeskuses (Õismäe tee 179) ja Kopli polikliinikus (Sõle 63). TLN teenust osutame täiskasvanutele, noortele ja lastele Harju maakonnas. Vastuvõtule/nõustamisele saab ilma saatekirjata ja nõustamine on tasuta ning visiiditasuta. TLN teenust osutavad LTKH-s arst Tiiu Härm ja õde Kersti Hummel. Tubakatarvitamisest loobumise nõustamine ja nikotiinsõltuvuse ravimine tugineb tõenduspõhisel metoodikal ja seda viivad läbi vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. TLN teenust pakume koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Kuidas registreerida? Vastuvõtule/nõustamisele on võimalik registreerida Lääne-Tallinna Keskhaigla polikliinikutes/tervisekeskustes kohapeal või helistades registratuuri telefonil 626 1314. Tehnilistel põhjustel ei ole vastuvõtule võimalik registreerida digiregistratuuri kaudu. Kui patsient ei saa vastuvõtule tulla, palume sellest eelnevalt teatada telefonil +372 626 1314 või e-kirja teel tyhistamine@keskhaigla.ee. Eestlaste seas on suitsetamine langustendentsis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamisest tingitud üle 25 haiguse. Tubakas on ohtlik risk südame-veresoonkonnahaigustele 40% juhtudest, kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele (KOK) 80% juhtudest, pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest, nende hulgas kopsuvähile 90% juhtudest. Tervislikke eluviise järgides on 40% neist haigustest ennetatavad. WHO andmetel peetakse tubakatarvitamist suurimaks surmade põhjustajaks. Eesti täiskasvanud rahvastikust suitsetab igapäevaselt 21%, mis on arvuliselt ligi 190 000 inimest. 2016. aasta andmete järgi on nii meeste kui naiste seas suitsetamislevimus langustendentsis. TLN teenuse osutamise eesmärk on tubakatoodete tarvitamisest loobumise nõustamine ja nikotiinsõltuvuse ravimine. TLN teenus hõlmab nii tubakatoodete kui ka nendega seonduvate toodete tarvitamisest loobumist. Tubakast loobumise edukus suureneb oluliselt siis, kui suitsetaja või muu tubakatoote tarvitaja saab nõu ja toetust professionaalselt nõustajalt. Nõustaja abil võib tubakast loobumise võimalus olla koguni mitmeid kordi tõenäolisem kui üksi loobumist katsetades. Samuti on suurem tõenäosus sõltuvusest võitu saada siis, kui kasutatakse spetsiaalseid ravimeid. TLN teenus on suunatud nõustamisele suunatud või omal algatusel pöördunud patsientidele, kelle hulgas võib olla lapsi, noorukeid, rasedaid naisi ja imetavaid emasid, tubakatarvitamisega kaasneda võivate haigustega (nt kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused, südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad) ravile pöördunud patsiente. Täpsem informatsioon tubakast loobumise kohta, sh huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta, leiab veebilehelt http://www.tubakainfo.ee/
The post Tubakast loobumise nõustamine on kättesaadav kahes polikliinikus appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
04.01.2018. Aasta algus on hea aeg alustamaks liikumist tervislikuma elu suunas. Nii mõnigi meist võib soovida teha lõpparve suitsetamisega. Kuid millest alustada? Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub tubakast loobumise nõustamise (edaspidi TLN) teenust. Nõustamised toimuvad Haabersti tervisekeskuses (Õismäe tee 179) ja Kopli polikliinikus (Sõle 63). TLN teenust osutame täiskasvanutele, noortele ja lastele Harju maakonnas. Vastuvõtule/nõustamisele saab ilma saatekirjata ja nõustamine on tasuta ning visiiditasuta. TLN teenust osutavad LTKH-s arst Tiiu Härm ja õde Kersti Hummel. Tubakatarvitamisest loobumise nõustamine ja nikotiinsõltuvuse ravimine tugineb tõenduspõhisel metoodikal ja seda viivad läbi vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. TLN teenust pakume koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Kuidas registreerida? Vastuvõtule/nõustamisele on võimalik registreerida Lääne-Tallinna Keskhaigla polikliinikutes/tervisekeskustes kohapeal või helistades registratuuri telefonil 626 1314. Tehnilistel põhjustel ei ole vastuvõtule võimalik registreerida digiregistratuuri kaudu. Kui patsient ei saa vastuvõtule tulla, palume sellest eelnevalt teatada telefonil +372 626 1314 või e-kirja teel tyhistamine@keskhaigla.ee. Eestlaste seas on suitsetamine langustendentsis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamisest tingitud üle 25 haiguse. Tubakas on ohtlik risk südame-veresoonkonnahaigustele 40% juhtudest, kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele (KOK) 80% juhtudest, pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest, nende hulgas kopsuvähile 90% juhtudest. Tervislikke eluviise järgides on 40% neist haigustest ennetatavad. WHO andmetel peetakse tubakatarvitamist suurimaks surmade põhjustajaks. Eesti täiskasvanud rahvastikust suitsetab igapäevaselt 21%, mis on arvuliselt ligi 190 000 inimest. 2016. aasta andmete järgi on nii meeste kui naiste seas suitsetamislevimus langustendentsis. TLN teenuse osutamise eesmärk on tubakatoodete tarvitamisest loobumise nõustamine ja nikotiinsõltuvuse ravimine. TLN teenus hõlmab nii tubakatoodete kui ka nendega seonduvate toodete tarvitamisest loobumist. Tubakast loobumise edukus suureneb oluliselt siis, kui suitsetaja või muu tubakatoote tarvitaja saab nõu ja toetust professionaalselt nõustajalt. Nõustaja abil võib tubakast loobumise võimalus olla koguni mitmeid kordi tõenäolisem kui üksi loobumist katsetades. Samuti on suurem tõenäosus sõltuvusest võitu saada siis, kui kasutatakse spetsiaalseid ravimeid. TLN teenus on suunatud nõustamisele suunatud või omal algatusel pöördunud patsientidele, kelle hulgas võib olla lapsi, noorukeid, rasedaid naisi ja imetavaid emasid, tubakatarvitamisega kaasneda võivate haigustega (nt kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused, südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad) ravile pöördunud patsiente. Täpsem informatsioon tubakast loobumise kohta, sh huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta, leiab veebilehelt http://www.tubakainfo.ee/
The post Tubakast loobumise nõustamine on kättesaadav kahes polikliinikus appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
02.01.2018. Aasta viimane päev tõi Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2017 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. Kokku sündis 2017. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril kaheksa last, kellest kolm olid tüdrukud ning viis olid poisid. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 23:48. Kaalu oli uuel ilmakodanikul 3470 g ja pikkust 50 cm. Uue aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale kell 00:32. Kaalu oli pisipõnnil 3285 g ja pikkust 51 cm. 1. jaanuaril sündis kokku neli uut ilmakodanikku. Lisaks eespool nimetatud poisile sündis päeva jooksul ka kolm tüdrukutirtsu. Rõõmuküllast uut aastat! Lääne-Tallinna Keskhaigla
The post Aasta viimasel päeval tuli Pelgulinna sünnitusmajas ilmale 8 last appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Värsked lapsevanemad on oodatud koos kõige pisemate pereliikmetega Haabersti tervisekeskusesse nautima vee rahustavat ja arendavat mõju. Vesi on lapsele loomulikuks keskkonnaks, sest ka ema kõhus viibib laps vees. Seetõttu võib imiku ujutamisega alustada juba esimesel elukuul, kui naba on paranenud ja lapse loomulik mikrofloora veidi arenenud. Igal lapsel olemas sünnipärane ujumisrefleks ja mida varem rinnalaps ujuma tuua, seda kergem on tal refleksi säilitada. Ujutamisel on mitmeid kasulikke omadusi. Vesi rahustab, arendab käte ja jalgade liikumist ning omavahelist koostööd, samuti mõjub hästi lihaspingetele ja südametööle. Kuna vees hullamine väsitab, toob ujutamine lapsele ka hea une. Haabersti tervisekeskuses on imikute ja väikelaste ujutamiseks kaks basseini. Väikese basseini sügavus on pool meetrit ja sinna oodatakse kuni 7 kg kaaluvaid titasid. Emad ja isad saavad lapsi treeneri juhendamisel kätel ujutada. Ujutamise pikkuse määrab üldjuhul laps ise vastavalt oma tujule, söögiisule või unevajadusele. Ideaalis kestab üks ujutamine maksimaalselt kuni 20 minutit. Suures basseinis toimuvad imikute ja väikelaste rühmatunnid koos lapsevanemaga. Lapsed on rühmades vastavalt vanusele. Tunni pikkus on 30 minutit. Ujutamise jooksul õpetab treener lapsele tema kehatunnetust läbi erinevate asendite ja liikumiste: selili, kõhuli, külg ees, horisontaalselt, vertikaalselt, hüpitades ning läbi vee sukeldudes. Pärast ujumist on võimalik kasutada imikute toitmisruumi, kus laps saab maha jahtuda, süüa ja puhata. Ujutama tulles on vajalik eelnev registreerimine telefonil 664 0818 või Haabersti tervisekeskuse registratuuris kohapeal. Ühe korra hind on 7 eurot. Et kõik saaksid nautida puhast vett, on lapsel vajalik kasutada ujumismähet või ujumispükse. Haabersti tervisekeskus asub aadressil Õismäe tee 179.
The post Haabersti tervisekeskuses saab ujutada imikuid ja väikelapsi appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
04.12.2017. November oli Pelgulinna sünnitusmajas tegemiste poolest tihe. Aasta eelviimasesse kuusse mahtus mitu tähtpäeva, mis olid sünnitusmajale olulised. November tõi sünnitusmajja nii isadepäeva 12. novembril kui ka enneaegse sünni päeva 17. novembril. Viimase puhul värvus sünnitusmaja sarnaselt paljudele teistele asutustele sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Sünnitusmaja jaoks oli oluline päev ka 23. november, mil toimus seal tasuta loengute päev „Tervisevitamiin“, kus päevakavas olid ettekanded ema ja lapse tervise teemadel. Loengud olid suunatud lapseootel naistele, andmaks neile teadmisi ja kindlust, kuidas külmetushaiguste kõrgajal viirustest hoiduda ning haigestumise korral leevendust leida. Samuti hõlmasid ettekanded teemasid, kuidas aidata haigestunud last ning kuidas anda talle esmaabi. Lisaks harivatele loengutele toimusid „Tervisevitamiini“ päeval ka sünnitusmaja tutvustavad ekskursioonid ning 1. korruse fuajees tutvustasid erinevad firmad emadele ja lastele mõeldud tooteid. „Tervisevitamiini“ loengutele oli kokku üle 200 registreerunu. Tähtpäevadele vaatamata jätkus sünnitusmajas töökäsi loomulikult ka sünnitusosakonda. Novembris tuli Pelgulinna sünnitusmajas ilmale 243 uut ilmakodanikku. Poisslapsi oli nende seas 128 ning tüdrukuid 115. Kaksikuid sündis novembris kolm paari.
The post November sünnitusmajas: tähtpäevad ja töö käsikäes appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
17.11.2017. Rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Mõeldes tänase puhul kõikidele väikestele superkangelastele, heidame pilgu Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonda, kus kosuvad haigla kõige pisemad, aga vapramad patsiendid. Alates käesoleva aasta kevadest saavad enneaegsed vastsündinud koguda jõudu ja tervist oma vanemate pidevas läheduses. Selleks on Pelgulinna sünnitusmajas uuenduslikud vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis on küll varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone, kuid kus on ka emal-isal võimalik pidevalt lapse juures viibida. Nagu kõik vastsündinud, vajavad ka terviseprobleemiga sündinud lapsed alates esimesest hingetõmbest oma vanemate hoolt ja lähedust. Samamoodi on lapsevanemate jaoks oluline viibida oma vastsündinuga koos, aidates tal kosuda ja uue maailmaga kohaneda. Neist põhimõtetest lähtuvalt on sünnitusmaja 4. korrus muutunud pärast renoveerimistöid tõeliseks futu-osakonnaks. Just sellise sõnaga iseloomustas uuenenud korrust üks esimestest palatis viibinud emadest. Uuenenud ei ole üksnes ruumide disain, vaid sellega koos ka osakonna töökorraldus. Varem viibisid intensiivravi vajavad vastsündinud kõik ühes suures palatis koos, kus arstid-õed nendega tegelesid. Lapsevanemad olid justkui külalised, kes vastsündinuid vaatamas ja toitmas käisid. Nüüd on olukord vastupidine: ema-isa on privaatselt oma beebiga eraldi palatis ja meditsiinipersonal käib abistamas pere juures. Olles juba mõnda aega uute tingimustega harjuda saanud, on aeg uurida, kuidas vastsündinute osakonnal läheb ja kuidas on muutused nii töötajate kui patsientide poolt vastu võetud. „Meil läheb üllatavalt hästi,“ rõõmustab vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. „Me ei osanud oodata, et üleminek läheb nii valutult.“ Ka osakonna õendusjuht Karin Allik märgib, et kuigi sisseelamise periood veel kestab, on seni läinud kõik sujuvalt. Vastupidiselt esialgsetele hirmudele Et Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis ja kogu Baltikumis esimene, kes võimaldas ravi vajavatel vastsündinutel olla alates sünnist oma perega koos, tuli uuenduslike perepalatite loomisel ja töökorralduse planeerimisel toetuda teiste riikide kogemustele. Rootsi, Norra, USA ja Kanada haiglates on perekeskne intensiivravi toonud väga häid tulemusi. Käesoleva aasta algul avati analoogne osakond ka Soomes. Sellele vaatamata oli uue osakonna avamise eelselt siiski veidi ebakindlust, tõdeb dr Pille Saik. Arutletud sai selle üle, kuidas õdedel ja arstidel oleks võimalik olla intensiivravi vajavatele vastsündinutele piisavalt lähedal, et nende seisundit jälgida, samas pakkudes peredele privaatsust ja koosolemise võimalust. Samuti tunti muret, ega lapsevanemate juuresolek erinevate protseduuride läbiviimisel, nagu vastsündinult vere võtmisel või talle kanüüli panemisel, hakka segama meedikute tööd. On ju lihtsam teha oma tööd nii, et võõrad silmapaarid sind kullipilgul ei vaata. Veel enne, kui esimesed patsiendid uutesse palatitesse tulid, viidi osakonnas läbi simulatsioonikoolitus. Koolituse käigus harjutati kogu meeskonnaga kriitilisemates olukordades tegutsemist ning kontrolliti, kas kõik seadmed ja mööbel on õige koha peal ja töötab nii, nagu peab. „Selline koolitus oli väga kasulik ja aitas uutes tingimustes kohanemisele oluliselt kaasa,“ kinnitab õendusjuht Karin Allik, lisades, et õppuse käigus sai selgeks, et näiteks elustamislaud tuleb tööprotsesside paremaks sujumiseks teise kohta tõsta. Nii tehtigi. Olles mõned kuud uutes tingimustes töötanud, saab kergendusega tõdeda, et kõik on kulgenud hoopis vastupidiselt kardetule ja kohanemine on läinud kiiresti. Dr Pille Saiki sõnul on õed suutnud lapsevanemad oskuslikult meeskonda kaasata. Lapsevanematel on võimalik last lohutada erinevate protseduuride ajal, lisaks tegelevad nad osakonnas viibides päev-päevalt rohkem lapse mähkmete vahetuse, toitmise ja hooldusega. Vaikus ja privaatsus Nii dr Pille Saik kui Karin Allik ütlevad, et on uuenenud osakonnaga väga rahul. Osakond on mõnusam, vaiksem. Õdedel on nüüd küll oluliselt rohkem pindala, mida hallata (dr Saik ütleb, et kui osakond on täis, oleks õdedel vaat et tõukeratast vaja, et ühest koridori otsast kiiresti teise saada), kuid vaikus ja privaatsus, mis osakonnas nüüd valitseb, kaalub selle kindlasti üles. Lisaks ei ole enam muret sellega, kuidas lapsevanemaga eraviisiliselt rääkida, ilma et keegi kõrvaline vestlust pealt kuuleks. „Varem, kui kõik ühes palatis olid, tuli arvestada sellega, et teine palatisolija ei kuuleks, missugused on konkreetselt selle lapse ja pere terviseprobleemid,“ võrdleb dr Saik endist töökorraldust uuega. „Infovahetus arsti ja lapsevanema vahel on muutunud palju paremaks. Lapsevanem julgeb meile nüüd rohkem rääkida, milliseid probleeme on tal raseduse ajal olnud, mis on meie jaoks samuti väga oluline.“ Privaatne perepalat loob ka rinnaga toitmiseks oluliselt mugavamad võimalused, sest emad ei pea enam imetades end varjama võõraste perede liikmete eest. Peredele uuenenud osakonnas meeldib. Lisaks rohketele kiidu- ja tänusõnadele on intensiivravi perepalatite positiivne „kõrvalmõju“ veel seegi, et olles pidevalt vastsündinuga koos, õpivad ema-isa oma last paremini tundma ja tema vajadustega toime tulema. See tähendab, et ka väikesest sünnikaalust hoolimata julgevad vanemad oma lapsega tegeleda, teda toita ja mähkmeid vahetada. Neid on algusest peale nendesse tegevustesse kaasatud, õpetatud ja nõustatud. Nii on isegi alla 2 kg kaaluva lapse vanemad öelnud, et julgevad lapsega juba koju minna küll, sest teavad, et saavad hakkama. Vähemaks on jäänud muresid, mis puudutavad enneaegse lapse toitmist. Perepalatis on varasemast hoopis paremad võimalused ema ja lapse nahk-naha pidevaks kontaktiks. Pidev nahk-naha kontakt soodustab emal omakorda rinnapiima teket, mis tähendab, et väheneb vajadus piimasegu järele. „Ma ei ole küll milliliitreid kokku lugenud, aga mulle tundub, et pean hoopis harvemini tellima enneaegsete laste piimasegu juurde,“ toob osakonna õendusjuht Karin positiivse näitena välja. „Emad toidavad oma enneaegseid väga tublisti.“ Külastajaid ka Tšehhi senatist Et tegemist on Eestis ainulaadse osakonnaga, tunnevad selle vastu huvi ka kolleegid teistest haiglatest. Mõned kolleegid on käinud intensiivravi perepalateid juba uudistamas, mõned külaskäigud seisavad veel ees. Seniajani on kõige kaugemad külalised tulnud Tšehhist. Septembri keskpaigas külastas vastsündinute osakonda Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses Eestisse saabunud Tšehhi senati delegatsioon. Delegatsiooni juhtis dr Peter Koliba, kes on hariduselt naistearst ja kes tundis suurt huvi sünnitusmaja ja ennekõike vastsündinute osakonna vastu. „Tšehhis ei lubata isadel olla sünnitusjärgselt isegi mitte tervete laste juures, rääkimata ravi vajavast lapsest. Sünnituse juures saavad isad olla vaid lisatasu eest,“ jagab dr Pille Saik kohtumisel kuuldud üllatavaid fakte. „Kui me enda sünnitusmajast rääkisime, küsisid nad meilt veel mitu korda imestunult üle, kas tõesti saab isa ka lapse juures olla. Kuigi meie jaoks on see niivõrd loomulik, oli neil seda väga raske uskuda,“ lisab Karin Allik.
The post Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
17.11.2017. Rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Mõeldes tänase puhul kõikidele väikestele superkangelastele, heidame pilgu Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonda, kus kosuvad haigla kõige pisemad, aga vapramad patsiendid. Alates käesoleva aasta kevadest saavad enneaegsed vastsündinud koguda jõudu ja tervist oma vanemate pidevas läheduses. Selleks on Pelgulinna sünnitusmajas uuenduslikud vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis on küll varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone, kuid kus on ka emal-isal võimalik pidevalt lapse juures viibida. Nagu kõik vastsündinud, vajavad ka terviseprobleemiga sündinud lapsed alates esimesest hingetõmbest oma vanemate hoolt ja lähedust. Samamoodi on lapsevanemate jaoks oluline viibida oma vastsündinuga koos, aidates tal kosuda ja uue maailmaga kohaneda. Neist põhimõtetest lähtuvalt on sünnitusmaja 4. korrus muutunud pärast renoveerimistöid tõeliseks futu-osakonnaks. Just sellise sõnaga iseloomustas uuenenud korrust üks esimestest palatis viibinud emadest. Uuenenud ei ole üksnes ruumide disain, vaid sellega koos ka osakonna töökorraldus. Varem viibisid intensiivravi vajavad vastsündinud kõik ühes suures palatis koos, kus arstid-õed nendega tegelesid. Lapsevanemad olid justkui külalised, kes vastsündinuid vaatamas ja toitmas käisid. Nüüd on olukord vastupidine: ema-isa on privaatselt oma beebiga eraldi palatis ja meditsiinipersonal käib abistamas pere juures. Olles juba mõnda aega uute tingimustega harjuda saanud, on aeg uurida, kuidas vastsündinute osakonnal läheb ja kuidas on muutused nii töötajate kui patsientide poolt vastu võetud. „Meil läheb üllatavalt hästi,“ rõõmustab vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. „Me ei osanud oodata, et üleminek läheb nii valutult.“ Ka osakonna õendusjuht Karin Allik märgib, et kuigi sisseelamise periood veel kestab, on seni läinud kõik sujuvalt. Vastupidiselt esialgsetele hirmudele Et Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis ja kogu Baltikumis esimene, kes võimaldas ravi vajavatel vastsündinutel olla alates sünnist oma perega koos, tuli uuenduslike perepalatite loomisel ja töökorralduse planeerimisel toetuda teiste riikide kogemustele. Rootsi, Norra, USA ja Kanada haiglates on perekeskne intensiivravi toonud väga häid tulemusi. Käesoleva aasta algul avati analoogne osakond ka Soomes. Sellele vaatamata oli uue osakonna avamise eelselt siiski veidi ebakindlust, tõdeb dr Pille Saik. Arutletud sai selle üle, kuidas õdedel ja arstidel oleks võimalik olla intensiivravi vajavatele vastsündinutele piisavalt lähedal, et nende seisundit jälgida, samas pakkudes peredele privaatsust ja koosolemise võimalust. Samuti tunti muret, ega lapsevanemate juuresolek erinevate protseduuride läbiviimisel, nagu vastsündinult vere võtmisel või talle kanüüli panemisel, hakka segama meedikute tööd. On ju lihtsam teha oma tööd nii, et võõrad silmapaarid sind kullipilgul ei vaata. Veel enne, kui esimesed patsiendid uutesse palatitesse tulid, viidi osakonnas läbi simulatsioonikoolitus. Koolituse käigus harjutati kogu meeskonnaga kriitilisemates olukordades tegutsemist ning kontrolliti, kas kõik seadmed ja mööbel on õige koha peal ja töötab nii, nagu peab. „Selline koolitus oli väga kasulik ja aitas uutes tingimustes kohanemisele oluliselt kaasa,“ kinnitab õendusjuht Karin Allik, lisades, et õppuse käigus sai selgeks, et näiteks elustamislaud tuleb tööprotsesside paremaks sujumiseks teise kohta tõsta. Nii tehtigi. Olles mõned kuud uutes tingimustes töötanud, saab kergendusega tõdeda, et kõik on kulgenud hoopis vastupidiselt kardetule ja kohanemine on läinud kiiresti. Dr Pille Saiki sõnul on õed suutnud lapsevanemad oskuslikult meeskonda kaasata. Lapsevanematel on võimalik last lohutada erinevate protseduuride ajal, lisaks tegelevad nad osakonnas viibides päev-päevalt rohkem lapse mähkmete vahetuse, toitmise ja hooldusega. Vaikus ja privaatsus Nii dr Pille Saik kui Karin Allik ütlevad, et on uuenenud osakonnaga väga rahul. Osakond on mõnusam, vaiksem. Õdedel on nüüd küll oluliselt rohkem pindala, mida hallata (dr Saik ütleb, et kui osakond on täis, oleks õdedel vaat et tõukeratast vaja, et ühest koridori otsast kiiresti teise saada), kuid vaikus ja privaatsus, mis osakonnas nüüd valitseb, kaalub selle kindlasti üles. Lisaks ei ole enam muret sellega, kuidas lapsevanemaga eraviisiliselt rääkida, ilma et keegi kõrvaline vestlust pealt kuuleks. „Varem, kui kõik ühes palatis olid, tuli arvestada sellega, et teine palatisolija ei kuuleks, missugused on konkreetselt selle lapse ja pere terviseprobleemid,“ võrdleb dr Saik endist töökorraldust uuega. „Infovahetus arsti ja lapsevanema vahel on muutunud palju paremaks. Lapsevanem julgeb meile nüüd rohkem rääkida, milliseid probleeme on tal raseduse ajal olnud, mis on meie jaoks samuti väga oluline.“ Privaatne perepalat loob ka rinnaga toitmiseks oluliselt mugavamad võimalused, sest emad ei pea enam imetades end varjama võõraste perede liikmete eest. Peredele uuenenud osakonnas meeldib. Lisaks rohketele kiidu- ja tänusõnadele on intensiivravi perepalatite positiivne „kõrvalmõju“ veel seegi, et olles pidevalt vastsündinuga koos, õpivad ema-isa oma last paremini tundma ja tema vajadustega toime tulema. See tähendab, et ka väikesest sünnikaalust hoolimata julgevad vanemad oma lapsega tegeleda, teda toita ja mähkmeid vahetada. Neid on algusest peale nendesse tegevustesse kaasatud, õpetatud ja nõustatud. Nii on isegi alla 2 kg kaaluva lapse vanemad öelnud, et julgevad lapsega juba koju minna küll, sest teavad, et saavad hakkama. Vähemaks on jäänud muresid, mis puudutavad enneaegse lapse toitmist. Perepalatis on varasemast hoopis paremad võimalused ema ja lapse nahk-naha pidevaks kontaktiks. Pidev nahk-naha kontakt soodustab emal omakorda rinnapiima teket, mis tähendab, et väheneb vajadus piimasegu järele. „Ma ei ole küll milliliitreid kokku lugenud, aga mulle tundub, et pean hoopis harvemini tellima enneaegsete laste piimasegu juurde,“ toob osakonna õendusjuht Karin positiivse näitena välja. „Emad toidavad oma enneaegseid väga tublisti.“ Külastajaid ka Tšehhi senatist Et tegemist on Eestis ainulaadse osakonnaga, tunnevad selle vastu huvi ka kolleegid teistest haiglatest. Mõned kolleegid on käinud intensiivravi perepalateid juba uudistamas, mõned külaskäigud seisavad veel ees. Seniajani on kõige kaugemad külalised tulnud Tšehhist. Septembri keskpaigas külastas vastsündinute osakonda Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses Eestisse saabunud Tšehhi senati delegatsioon. Delegatsiooni juhtis dr Peter Koliba, kes on hariduselt naistearst ja kes tundis suurt huvi sünnitusmaja ja ennekõike vastsündinute osakonna vastu. „Tšehhis ei lubata isadel olla sünnitusjärgselt isegi mitte tervete laste juures, rääkimata ravi vajavast lapsest. Sünnituse juures saavad isad olla vaid lisatasu eest,“ jagab dr Pille Saik kohtumisel kuuldud üllatavaid fakte. „Kui me enda sünnitusmajast rääkisime, küsisid nad meilt veel mitu korda imestunult üle, kas tõesti saab isa ka lapse juures olla. Kuigi meie jaoks on see niivõrd loomulik, oli neil seda väga raske uskuda,“ lisab Karin Allik.
The post Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.