02.01.2018. Aasta viimane päev tõi Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2017 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. Kokku sündis 2017. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril kaheksa last, kellest kolm olid tüdrukud ning viis olid poisid. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 23:48. Kaalu oli uuel ilmakodanikul 3470 g ja pikkust 50 cm. Uue aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale kell 00:32. Kaalu oli pisipõnnil 3285 g ja pikkust 51 cm. 1. jaanuaril sündis kokku neli uut ilmakodanikku. Lisaks eespool nimetatud poisile sündis päeva jooksul ka kolm tüdrukutirtsu. Rõõmuküllast uut aastat! Lääne-Tallinna Keskhaigla
The post Aasta viimasel päeval tuli Pelgulinna sünnitusmajas ilmale 8 last appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Värsked lapsevanemad on oodatud koos kõige pisemate pereliikmetega Haabersti tervisekeskusesse nautima vee rahustavat ja arendavat mõju. Vesi on lapsele loomulikuks keskkonnaks, sest ka ema kõhus viibib laps vees. Seetõttu võib imiku ujutamisega alustada juba esimesel elukuul, kui naba on paranenud ja lapse loomulik mikrofloora veidi arenenud. Igal lapsel olemas sünnipärane ujumisrefleks ja mida varem rinnalaps ujuma tuua, seda kergem on tal refleksi säilitada. Ujutamisel on mitmeid kasulikke omadusi. Vesi rahustab, arendab käte ja jalgade liikumist ning omavahelist koostööd, samuti mõjub hästi lihaspingetele ja südametööle. Kuna vees hullamine väsitab, toob ujutamine lapsele ka hea une. Haabersti tervisekeskuses on imikute ja väikelaste ujutamiseks kaks basseini. Väikese basseini sügavus on pool meetrit ja sinna oodatakse kuni 7 kg kaaluvaid titasid. Emad ja isad saavad lapsi treeneri juhendamisel kätel ujutada. Ujutamise pikkuse määrab üldjuhul laps ise vastavalt oma tujule, söögiisule või unevajadusele. Ideaalis kestab üks ujutamine maksimaalselt kuni 20 minutit. Suures basseinis toimuvad imikute ja väikelaste rühmatunnid koos lapsevanemaga. Lapsed on rühmades vastavalt vanusele. Tunni pikkus on 30 minutit. Ujutamise jooksul õpetab treener lapsele tema kehatunnetust läbi erinevate asendite ja liikumiste: selili, kõhuli, külg ees, horisontaalselt, vertikaalselt, hüpitades ning läbi vee sukeldudes. Pärast ujumist on võimalik kasutada imikute toitmisruumi, kus laps saab maha jahtuda, süüa ja puhata. Ujutama tulles on vajalik eelnev registreerimine telefonil 664 0818 või Haabersti tervisekeskuse registratuuris kohapeal. Ühe korra hind on 7 eurot. Et kõik saaksid nautida puhast vett, on lapsel vajalik kasutada ujumismähet või ujumispükse. Haabersti tervisekeskus asub aadressil Õismäe tee 179.
The post Haabersti tervisekeskuses saab ujutada imikuid ja väikelapsi appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
04.12.2017. November oli Pelgulinna sünnitusmajas tegemiste poolest tihe. Aasta eelviimasesse kuusse mahtus mitu tähtpäeva, mis olid sünnitusmajale olulised. November tõi sünnitusmajja nii isadepäeva 12. novembril kui ka enneaegse sünni päeva 17. novembril. Viimase puhul värvus sünnitusmaja sarnaselt paljudele teistele asutustele sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Sünnitusmaja jaoks oli oluline päev ka 23. november, mil toimus seal tasuta loengute päev „Tervisevitamiin“, kus päevakavas olid ettekanded ema ja lapse tervise teemadel. Loengud olid suunatud lapseootel naistele, andmaks neile teadmisi ja kindlust, kuidas külmetushaiguste kõrgajal viirustest hoiduda ning haigestumise korral leevendust leida. Samuti hõlmasid ettekanded teemasid, kuidas aidata haigestunud last ning kuidas anda talle esmaabi. Lisaks harivatele loengutele toimusid „Tervisevitamiini“ päeval ka sünnitusmaja tutvustavad ekskursioonid ning 1. korruse fuajees tutvustasid erinevad firmad emadele ja lastele mõeldud tooteid. „Tervisevitamiini“ loengutele oli kokku üle 200 registreerunu. Tähtpäevadele vaatamata jätkus sünnitusmajas töökäsi loomulikult ka sünnitusosakonda. Novembris tuli Pelgulinna sünnitusmajas ilmale 243 uut ilmakodanikku. Poisslapsi oli nende seas 128 ning tüdrukuid 115. Kaksikuid sündis novembris kolm paari.
The post November sünnitusmajas: tähtpäevad ja töö käsikäes appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
17.11.2017. Rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Mõeldes tänase puhul kõikidele väikestele superkangelastele, heidame pilgu Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonda, kus kosuvad haigla kõige pisemad, aga vapramad patsiendid. Alates käesoleva aasta kevadest saavad enneaegsed vastsündinud koguda jõudu ja tervist oma vanemate pidevas läheduses. Selleks on Pelgulinna sünnitusmajas uuenduslikud vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis on küll varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone, kuid kus on ka emal-isal võimalik pidevalt lapse juures viibida. Nagu kõik vastsündinud, vajavad ka terviseprobleemiga sündinud lapsed alates esimesest hingetõmbest oma vanemate hoolt ja lähedust. Samamoodi on lapsevanemate jaoks oluline viibida oma vastsündinuga koos, aidates tal kosuda ja uue maailmaga kohaneda. Neist põhimõtetest lähtuvalt on sünnitusmaja 4. korrus muutunud pärast renoveerimistöid tõeliseks futu-osakonnaks. Just sellise sõnaga iseloomustas uuenenud korrust üks esimestest palatis viibinud emadest. Uuenenud ei ole üksnes ruumide disain, vaid sellega koos ka osakonna töökorraldus. Varem viibisid intensiivravi vajavad vastsündinud kõik ühes suures palatis koos, kus arstid-õed nendega tegelesid. Lapsevanemad olid justkui külalised, kes vastsündinuid vaatamas ja toitmas käisid. Nüüd on olukord vastupidine: ema-isa on privaatselt oma beebiga eraldi palatis ja meditsiinipersonal käib abistamas pere juures. Olles juba mõnda aega uute tingimustega harjuda saanud, on aeg uurida, kuidas vastsündinute osakonnal läheb ja kuidas on muutused nii töötajate kui patsientide poolt vastu võetud. „Meil läheb üllatavalt hästi,“ rõõmustab vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. „Me ei osanud oodata, et üleminek läheb nii valutult.“ Ka osakonna õendusjuht Karin Allik märgib, et kuigi sisseelamise periood veel kestab, on seni läinud kõik sujuvalt. Vastupidiselt esialgsetele hirmudele Et Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis ja kogu Baltikumis esimene, kes võimaldas ravi vajavatel vastsündinutel olla alates sünnist oma perega koos, tuli uuenduslike perepalatite loomisel ja töökorralduse planeerimisel toetuda teiste riikide kogemustele. Rootsi, Norra, USA ja Kanada haiglates on perekeskne intensiivravi toonud väga häid tulemusi. Käesoleva aasta algul avati analoogne osakond ka Soomes. Sellele vaatamata oli uue osakonna avamise eelselt siiski veidi ebakindlust, tõdeb dr Pille Saik. Arutletud sai selle üle, kuidas õdedel ja arstidel oleks võimalik olla intensiivravi vajavatele vastsündinutele piisavalt lähedal, et nende seisundit jälgida, samas pakkudes peredele privaatsust ja koosolemise võimalust. Samuti tunti muret, ega lapsevanemate juuresolek erinevate protseduuride läbiviimisel, nagu vastsündinult vere võtmisel või talle kanüüli panemisel, hakka segama meedikute tööd. On ju lihtsam teha oma tööd nii, et võõrad silmapaarid sind kullipilgul ei vaata. Veel enne, kui esimesed patsiendid uutesse palatitesse tulid, viidi osakonnas läbi simulatsioonikoolitus. Koolituse käigus harjutati kogu meeskonnaga kriitilisemates olukordades tegutsemist ning kontrolliti, kas kõik seadmed ja mööbel on õige koha peal ja töötab nii, nagu peab. „Selline koolitus oli väga kasulik ja aitas uutes tingimustes kohanemisele oluliselt kaasa,“ kinnitab õendusjuht Karin Allik, lisades, et õppuse käigus sai selgeks, et näiteks elustamislaud tuleb tööprotsesside paremaks sujumiseks teise kohta tõsta. Nii tehtigi. Olles mõned kuud uutes tingimustes töötanud, saab kergendusega tõdeda, et kõik on kulgenud hoopis vastupidiselt kardetule ja kohanemine on läinud kiiresti. Dr Pille Saiki sõnul on õed suutnud lapsevanemad oskuslikult meeskonda kaasata. Lapsevanematel on võimalik last lohutada erinevate protseduuride ajal, lisaks tegelevad nad osakonnas viibides päev-päevalt rohkem lapse mähkmete vahetuse, toitmise ja hooldusega. Vaikus ja privaatsus Nii dr Pille Saik kui Karin Allik ütlevad, et on uuenenud osakonnaga väga rahul. Osakond on mõnusam, vaiksem. Õdedel on nüüd küll oluliselt rohkem pindala, mida hallata (dr Saik ütleb, et kui osakond on täis, oleks õdedel vaat et tõukeratast vaja, et ühest koridori otsast kiiresti teise saada), kuid vaikus ja privaatsus, mis osakonnas nüüd valitseb, kaalub selle kindlasti üles. Lisaks ei ole enam muret sellega, kuidas lapsevanemaga eraviisiliselt rääkida, ilma et keegi kõrvaline vestlust pealt kuuleks. „Varem, kui kõik ühes palatis olid, tuli arvestada sellega, et teine palatisolija ei kuuleks, missugused on konkreetselt selle lapse ja pere terviseprobleemid,“ võrdleb dr Saik endist töökorraldust uuega. „Infovahetus arsti ja lapsevanema vahel on muutunud palju paremaks. Lapsevanem julgeb meile nüüd rohkem rääkida, milliseid probleeme on tal raseduse ajal olnud, mis on meie jaoks samuti väga oluline.“ Privaatne perepalat loob ka rinnaga toitmiseks oluliselt mugavamad võimalused, sest emad ei pea enam imetades end varjama võõraste perede liikmete eest. Peredele uuenenud osakonnas meeldib. Lisaks rohketele kiidu- ja tänusõnadele on intensiivravi perepalatite positiivne „kõrvalmõju“ veel seegi, et olles pidevalt vastsündinuga koos, õpivad ema-isa oma last paremini tundma ja tema vajadustega toime tulema. See tähendab, et ka väikesest sünnikaalust hoolimata julgevad vanemad oma lapsega tegeleda, teda toita ja mähkmeid vahetada. Neid on algusest peale nendesse tegevustesse kaasatud, õpetatud ja nõustatud. Nii on isegi alla 2 kg kaaluva lapse vanemad öelnud, et julgevad lapsega juba koju minna küll, sest teavad, et saavad hakkama. Vähemaks on jäänud muresid, mis puudutavad enneaegse lapse toitmist. Perepalatis on varasemast hoopis paremad võimalused ema ja lapse nahk-naha pidevaks kontaktiks. Pidev nahk-naha kontakt soodustab emal omakorda rinnapiima teket, mis tähendab, et väheneb vajadus piimasegu järele. „Ma ei ole küll milliliitreid kokku lugenud, aga mulle tundub, et pean hoopis harvemini tellima enneaegsete laste piimasegu juurde,“ toob osakonna õendusjuht Karin positiivse näitena välja. „Emad toidavad oma enneaegseid väga tublisti.“ Külastajaid ka Tšehhi senatist Et tegemist on Eestis ainulaadse osakonnaga, tunnevad selle vastu huvi ka kolleegid teistest haiglatest. Mõned kolleegid on käinud intensiivravi perepalateid juba uudistamas, mõned külaskäigud seisavad veel ees. Seniajani on kõige kaugemad külalised tulnud Tšehhist. Septembri keskpaigas külastas vastsündinute osakonda Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses Eestisse saabunud Tšehhi senati delegatsioon. Delegatsiooni juhtis dr Peter Koliba, kes on hariduselt naistearst ja kes tundis suurt huvi sünnitusmaja ja ennekõike vastsündinute osakonna vastu. „Tšehhis ei lubata isadel olla sünnitusjärgselt isegi mitte tervete laste juures, rääkimata ravi vajavast lapsest. Sünnituse juures saavad isad olla vaid lisatasu eest,“ jagab dr Pille Saik kohtumisel kuuldud üllatavaid fakte. „Kui me enda sünnitusmajast rääkisime, küsisid nad meilt veel mitu korda imestunult üle, kas tõesti saab isa ka lapse juures olla. Kuigi meie jaoks on see niivõrd loomulik, oli neil seda väga raske uskuda,“ lisab Karin Allik.
The post Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
17.11.2017. Rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele. Mõeldes tänase puhul kõikidele väikestele superkangelastele, heidame pilgu Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonda, kus kosuvad haigla kõige pisemad, aga vapramad patsiendid. Alates käesoleva aasta kevadest saavad enneaegsed vastsündinud koguda jõudu ja tervist oma vanemate pidevas läheduses. Selleks on Pelgulinna sünnitusmajas uuenduslikud vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis on küll varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone, kuid kus on ka emal-isal võimalik pidevalt lapse juures viibida. Nagu kõik vastsündinud, vajavad ka terviseprobleemiga sündinud lapsed alates esimesest hingetõmbest oma vanemate hoolt ja lähedust. Samamoodi on lapsevanemate jaoks oluline viibida oma vastsündinuga koos, aidates tal kosuda ja uue maailmaga kohaneda. Neist põhimõtetest lähtuvalt on sünnitusmaja 4. korrus muutunud pärast renoveerimistöid tõeliseks futu-osakonnaks. Just sellise sõnaga iseloomustas uuenenud korrust üks esimestest palatis viibinud emadest. Uuenenud ei ole üksnes ruumide disain, vaid sellega koos ka osakonna töökorraldus. Varem viibisid intensiivravi vajavad vastsündinud kõik ühes suures palatis koos, kus arstid-õed nendega tegelesid. Lapsevanemad olid justkui külalised, kes vastsündinuid vaatamas ja toitmas käisid. Nüüd on olukord vastupidine: ema-isa on privaatselt oma beebiga eraldi palatis ja meditsiinipersonal käib abistamas pere juures. Olles juba mõnda aega uute tingimustega harjuda saanud, on aeg uurida, kuidas vastsündinute osakonnal läheb ja kuidas on muutused nii töötajate kui patsientide poolt vastu võetud. „Meil läheb üllatavalt hästi,“ rõõmustab vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. „Me ei osanud oodata, et üleminek läheb nii valutult.“ Ka osakonna õendusjuht Karin Allik märgib, et kuigi sisseelamise periood veel kestab, on seni läinud kõik sujuvalt. Vastupidiselt esialgsetele hirmudele Et Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis ja kogu Baltikumis esimene, kes võimaldas ravi vajavatel vastsündinutel olla alates sünnist oma perega koos, tuli uuenduslike perepalatite loomisel ja töökorralduse planeerimisel toetuda teiste riikide kogemustele. Rootsi, Norra, USA ja Kanada haiglates on perekeskne intensiivravi toonud väga häid tulemusi. Käesoleva aasta algul avati analoogne osakond ka Soomes. Sellele vaatamata oli uue osakonna avamise eelselt siiski veidi ebakindlust, tõdeb dr Pille Saik. Arutletud sai selle üle, kuidas õdedel ja arstidel oleks võimalik olla intensiivravi vajavatele vastsündinutele piisavalt lähedal, et nende seisundit jälgida, samas pakkudes peredele privaatsust ja koosolemise võimalust. Samuti tunti muret, ega lapsevanemate juuresolek erinevate protseduuride läbiviimisel, nagu vastsündinult vere võtmisel või talle kanüüli panemisel, hakka segama meedikute tööd. On ju lihtsam teha oma tööd nii, et võõrad silmapaarid sind kullipilgul ei vaata. Veel enne, kui esimesed patsiendid uutesse palatitesse tulid, viidi osakonnas läbi simulatsioonikoolitus. Koolituse käigus harjutati kogu meeskonnaga kriitilisemates olukordades tegutsemist ning kontrolliti, kas kõik seadmed ja mööbel on õige koha peal ja töötab nii, nagu peab. „Selline koolitus oli väga kasulik ja aitas uutes tingimustes kohanemisele oluliselt kaasa,“ kinnitab õendusjuht Karin Allik, lisades, et õppuse käigus sai selgeks, et näiteks elustamislaud tuleb tööprotsesside paremaks sujumiseks teise kohta tõsta. Nii tehtigi. Olles mõned kuud uutes tingimustes töötanud, saab kergendusega tõdeda, et kõik on kulgenud hoopis vastupidiselt kardetule ja kohanemine on läinud kiiresti. Dr Pille Saiki sõnul on õed suutnud lapsevanemad oskuslikult meeskonda kaasata. Lapsevanematel on võimalik last lohutada erinevate protseduuride ajal, lisaks tegelevad nad osakonnas viibides päev-päevalt rohkem lapse mähkmete vahetuse, toitmise ja hooldusega. Vaikus ja privaatsus Nii dr Pille Saik kui Karin Allik ütlevad, et on uuenenud osakonnaga väga rahul. Osakond on mõnusam, vaiksem. Õdedel on nüüd küll oluliselt rohkem pindala, mida hallata (dr Saik ütleb, et kui osakond on täis, oleks õdedel vaat et tõukeratast vaja, et ühest koridori otsast kiiresti teise saada), kuid vaikus ja privaatsus, mis osakonnas nüüd valitseb, kaalub selle kindlasti üles. Lisaks ei ole enam muret sellega, kuidas lapsevanemaga eraviisiliselt rääkida, ilma et keegi kõrvaline vestlust pealt kuuleks. „Varem, kui kõik ühes palatis olid, tuli arvestada sellega, et teine palatisolija ei kuuleks, missugused on konkreetselt selle lapse ja pere terviseprobleemid,“ võrdleb dr Saik endist töökorraldust uuega. „Infovahetus arsti ja lapsevanema vahel on muutunud palju paremaks. Lapsevanem julgeb meile nüüd rohkem rääkida, milliseid probleeme on tal raseduse ajal olnud, mis on meie jaoks samuti väga oluline.“ Privaatne perepalat loob ka rinnaga toitmiseks oluliselt mugavamad võimalused, sest emad ei pea enam imetades end varjama võõraste perede liikmete eest. Peredele uuenenud osakonnas meeldib. Lisaks rohketele kiidu- ja tänusõnadele on intensiivravi perepalatite positiivne „kõrvalmõju“ veel seegi, et olles pidevalt vastsündinuga koos, õpivad ema-isa oma last paremini tundma ja tema vajadustega toime tulema. See tähendab, et ka väikesest sünnikaalust hoolimata julgevad vanemad oma lapsega tegeleda, teda toita ja mähkmeid vahetada. Neid on algusest peale nendesse tegevustesse kaasatud, õpetatud ja nõustatud. Nii on isegi alla 2 kg kaaluva lapse vanemad öelnud, et julgevad lapsega juba koju minna küll, sest teavad, et saavad hakkama. Vähemaks on jäänud muresid, mis puudutavad enneaegse lapse toitmist. Perepalatis on varasemast hoopis paremad võimalused ema ja lapse nahk-naha pidevaks kontaktiks. Pidev nahk-naha kontakt soodustab emal omakorda rinnapiima teket, mis tähendab, et väheneb vajadus piimasegu järele. „Ma ei ole küll milliliitreid kokku lugenud, aga mulle tundub, et pean hoopis harvemini tellima enneaegsete laste piimasegu juurde,“ toob osakonna õendusjuht Karin positiivse näitena välja. „Emad toidavad oma enneaegseid väga tublisti.“ Külastajaid ka Tšehhi senatist Et tegemist on Eestis ainulaadse osakonnaga, tunnevad selle vastu huvi ka kolleegid teistest haiglatest. Mõned kolleegid on käinud intensiivravi perepalateid juba uudistamas, mõned külaskäigud seisavad veel ees. Seniajani on kõige kaugemad külalised tulnud Tšehhist. Septembri keskpaigas külastas vastsündinute osakonda Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses Eestisse saabunud Tšehhi senati delegatsioon. Delegatsiooni juhtis dr Peter Koliba, kes on hariduselt naistearst ja kes tundis suurt huvi sünnitusmaja ja ennekõike vastsündinute osakonna vastu. „Tšehhis ei lubata isadel olla sünnitusjärgselt isegi mitte tervete laste juures, rääkimata ravi vajavast lapsest. Sünnituse juures saavad isad olla vaid lisatasu eest,“ jagab dr Pille Saik kohtumisel kuuldud üllatavaid fakte. „Kui me enda sünnitusmajast rääkisime, küsisid nad meilt veel mitu korda imestunult üle, kas tõesti saab isa ka lapse juures olla. Kuigi meie jaoks on see niivõrd loomulik, oli neil seda väga raske uskuda,“ lisab Karin Allik.
The post Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
08.11.2017. Pelgulinna sünnitusmaja kutsub lapseootel naisi tasuta loengute päevale „Tervisevitamiin“, kus kesksel kohal on teemad ema ja lapse tervisest. Jahedate ja sombuste ilmadega vajame teadmisi külmetushaigustest hoidumiseks ning oskusi, kuidas ennast või last haigestumise või õnnetusse sattumise korral aidata. Oskusliku esmaabiga saame takistada tervise halvenemist, kuni abi saabumiseni. „Lapse abistamine lihtsamate tervisehäirete puhul võiks kuuluda lapsevanemate oskuste hulka. Samuti elustamise võtted, kuidas ja mida teha enne kiirabi saabumist, et last aidata. Soovime tervist puudutavatele teemadele senisest veelgi rohkem rõhku panna,“ selgitas ämmaemand Meelike Reimer tervisepäeva korraldamise põhjuseid. Nii on päevakavva lisatud ettekanded külmetus- või viirushaigustest raseduse ja imetamise ajal, samuti külmetus- või viirushaigustest imikul ja väikelapsel. Lisaks räägitakse laste vaktsineerimisest ning õpetatakse andma imikule ja väikelapsele esmaabi. Tasuta loengute päev „Tervisevitamiin“ toimub neljapäeval 23. novembril Pelgulinna naistenõuandla saalides. Loengud on küll tasuta, kuid kuna kohtade arv saalis on piiratud, on vajalik eelnev registreerumine. Registreeruda saate Pelgulinna sünnitusmaja kodulehel. Peale igat loengut algab sünnitusmaja tutvustav ekskursioon raseduskeskusesse, vastuvõtu-, sünnitus- ja sünnitusjärgsetesse tubadesse. Lisaks tutvustavad erinevad firmad naistenõuandla fuajees emadele ja lastele suunatud tooteid. Ootame Teid osalema! LOENGUTE AJAKAVA Naistenõuandla 2. korruse saalis Loeng Lektor Aeg Ekskursioon sünnitusmajas vene keeles (koguneme registratuuri juures) Ämmaemand Marina Sidorova 10:30 Ekskursioon sünnitusmajas eesti keeles (koguneme registratuuri juures) Ämmaemand Heli Rannu 11:00 Külmetus- või viirushaigused raseduse ja imetamise ajal Ämmaemand Elina Piirimäe 11:00-11:45 Külmetus- või viirushaigused imikul ja väikelapsel Lastearst Merle Areda 12:00-12:45 Külmetus- või viirushaigused raseduse ja imetamise ajal Ämmaemand Elina Piirimäe 13:00-13:45 Külmetus- või viirushaigused imikul ja väikelapsel Lastearst Merle Areda 14:00-14:45 Ekskursioon sünnitusmajas vene keeles (koguneme registratuuri juures) Ämmaemand Marina Sidorova 14:30 Vaktsineerimine – meie laste tervem tulevik Arstiüliõpilaste Selts 15:00-16:30 Naistenõuandla 1. korruse saalis Loeng Lektor Aeg Esmaabi ja elustamine imikule ja väikelapsele Ämmaemand Liis Jõgis 10:30-11:15 Esmaabi ja elustamine imikule ja väikelapsele Parameedik Eva Mari Müts 11:30-12:15 Esmaabi ja elustamine imikule ja väikelapsele Ämmaemand Liis Jõgis 12:30-13:15 Esmaabi ja elustamine imikule ja väikelapsele Parameedik Eva Mari Müts 13:30-14:15
The post Pelgulinna sünnitusmajas õpetatakse elustama ja terviseprobleeme leevendama appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
03.11.2017. Seoses vajadusega uuendada tervishoiutöötajate ID-kaartide sertifikaate avatakse nädalavahetusel Lääne-Tallinna Keskhaigla peahoones (Paldiski mnt 68) täiendav Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunkt. Teeninduspunkt asub Paldiski mnt 68 hoone 3. korrusel nõupidamiste ruumis. Teeninduspunkt on avatud nii 4. novembril kui ka 5. novembril kell 10:00-15:00. Teeninduspunkt on mõeldud ainult tervishoiutöötajate teenindamiseks. Seega, tervishoiutöötajad, kellel ei ole ID-kaardi sertifikaatide kauguuendamine õnnestunud, saavad seda teha Lääne-Tallinna Keskhaiglas asuvas teeninduspunktis. Uuendamist vajavad sertifikaadid nendel ID-kaartidel, mis on välja antud alates 16.10.2014.
The post 4.-5. novembril on haiglas avatud täiendav PPA teeninduspunkt tervishoiutöötajatele appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
23.10.2017. Lääne-Tallinna Keskhaigla pani aadressil Sõle 16 asuva kinnistu ühe osa (sealhulgas Pelgulinna haigla hoone) müüki. Ostja leitakse enampakkumise tulemusena. Pelgulinna haigla hoones on tervishoiuteenust pakutud väga pikka aega, mistõttu soovib Lääne-Tallinna Keskhaigla omanik ehk Tallinna linn ümbruskonna elanike huvides, et säiliks teenuse osutamise järjepidevus. Seetõttu peab kinnistu ostja omama tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ning jätkama raviteenuse osutamisega vähemalt 2/3 hoonest vähemalt kümme aastat. Enampakkumise võitja peab võtma üle praegused üürilepingud koos lepinguliste kohustustega. Samuti peab uus omanik võimaldama Lääne-Tallinna Keskhaiglal viibida hoones üürnikuna edasi kuni 01.06.2022 või kuni Kopli tervisekeskuse (Sõle 63) valmimiseni. Kuna lähiajal on valmimas Mustamäe tervisekeskus, asuvad Pelgulinna haigla ruumides tegutsevad mitmed Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajad ja perearstid mõne aja pärast tööle Mustamäe tervisekeskusesse. See tähendab, et paljud ruumid Pelgulinna haigla hoones jäävad tühjaks, sest haigla neid enam ei vaja. Kui renoveeritud saab ka Kopli polikliinik, kaob haiglal vajadus kahe ambulatoorse tervisekeskuse järele Sõle tänaval. Müüdava kinnistu alghind on 2,6 miljonit eurot. Enampakkumisel saab osaleda kuni 15. novembrini. Enampakkumise tingimuste kohta saab rohkem infot haigla kodulehelt: http://www.keskhaigla.ee/haiglast/enampakkumine/
The post Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldab enampakkumise Sõle 16 kinnistu osaliseks võõrandamiseks appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
23.10.2017. Lääne-Tallinna Keskhaigla pani aadressil Sõle 16 asuva kinnistu ühe osa (sealhulgas Pelgulinna haigla hoone) müüki. Ostja leitakse enampakkumise tulemusena. Pelgulinna haigla hoones on tervishoiuteenust pakutud väga pikka aega, mistõttu soovib Lääne-Tallinna Keskhaigla omanik ehk Tallinna linn ümbruskonna elanike huvides, et säiliks teenuse osutamise järjepidevus. Seetõttu peab kinnistu ostja omama tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ning jätkama raviteenuse osutamisega vähemalt 2/3 hoonest vähemalt kümme aastat. Enampakkumise võitja peab võtma üle praegused üürilepingud koos lepinguliste kohustustega. Samuti peab uus omanik võimaldama Lääne-Tallinna Keskhaiglal viibida hoones üürnikuna edasi kuni 01.06.2022 või kuni Kopli tervisekeskuse (Sõle 63) valmimiseni. Kuna lähiajal on valmimas Mustamäe tervisekeskus, asuvad Pelgulinna haigla ruumides tegutsevad mitmed Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajad ja perearstid mõne aja pärast tööle Mustamäe tervisekeskusesse. See tähendab, et paljud ruumid Pelgulinna haigla hoones jäävad tühjaks, sest haigla neid enam ei vaja. Kui renoveeritud saab ka Kopli polikliinik, kaob haiglal vajadus kahe ambulatoorse tervisekeskuse järele Sõle tänaval. Müüdava kinnistu alghind on 2,6 miljonit eurot. Enampakkumisel saab osaleda kuni 15. novembrini. Enampakkumise tingimuste kohta saab rohkem infot haigla kodulehelt: http://www.keskhaigla.ee/haiglast/enampakkumine/
The post Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldab enampakkumise Sõle 16 kinnistu osaliseks võõrandamiseks appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.
23.10.2017. Lääne-Tallinna Keskhaigla pani aadressil Sõle 16 asuva kinnistu ühe osa (sealhulgas Pelgulinna haigla hoone) müüki. Ostja leitakse enampakkumise tulemusena. Pelgulinna haigla hoones on tervishoiuteenust pakutud väga pikka aega, mistõttu soovib Lääne-Tallinna Keskhaigla omanik ehk Tallinna linn ümbruskonna elanike huvides, et säiliks teenuse osutamise järjepidevus. Seetõttu peab kinnistu ostja omama tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ning jätkama raviteenuse osutamisega vähemalt 2/3 hoonest vähemalt kümme aastat. Enampakkumise võitja peab võtma üle praegused üürilepingud koos lepinguliste kohustustega. Samuti peab uus omanik võimaldama Lääne-Tallinna Keskhaiglal viibida hoones üürnikuna edasi kuni 01.06.2022 või kuni Kopli tervisekeskuse (Sõle 63) valmimiseni. Kuna lähiajal on valmimas Mustamäe tervisekeskus, asuvad Pelgulinna haigla ruumides tegutsevad mitmed Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajad ja perearstid mõne aja pärast tööle Mustamäe tervisekeskusesse. See tähendab, et paljud ruumid Pelgulinna haigla hoones jäävad tühjaks, sest haigla neid enam ei vaja. Kui renoveeritud saab ka Kopli polikliinik, kaob haiglal vajadus kahe ambulatoorse tervisekeskuse järele Sõle tänaval. Müüdava kinnistu alghind on 2,6 miljonit eurot. Enampakkumisel saab osaleda kuni 15. novembrini. Enampakkumise tingimuste kohta saab rohkem infot haigla kodulehelt: http://www.keskhaigla.ee/haiglast/enampakkumine/
The post Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldab enampakkumise Sõle 16 kinnistu osaliseks võõrandamiseks appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.