29.09.2023.
Menopaus on naise elus loomulik periood, mis algab keskmiselt 50. eluaasta ringis. Mitmed perimenopausiga kaasnevad muutused võivad põhjustada ebamugavust, kuid samas on see suurepärane aeg viia oma ellu sisse tervislikke harjumusi, et mõjutada positiivses suunas oma tulevasi eluaastaid, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr Annemai Märtson.
Dr Annemai Märtson, mis on menopaus?
Menopaus tähistab viimast munasarjade poolt kontrollitud menstruatsiooni ja seda saab hinnata tagantjärele. Kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud, saame öelda, et naine on menopausis.
Loomulik menopausi iga on 51. eluaasta ringis ja me peame normipäraseks menstruatsioonide lõppemist pärast 45. eluaastat.
Kui mõtleme sellele, et naise oodatav eluiga tõuseb – Eestis on see 2022. aasta andmetel 82 eluaastat –, siis viljakale eale järgnev eluperiood hõlmab naise elust umbes kolmandiku ehk 30-40 aastat. Seepärast ongi tähtis mitte ainult keskenduda sümptomitele, mida see eluperiood kaasa toob, vaid just nimelt, mida annab perimenopausi eas ära teha, et pikendada tervena elatud aastaid ja ennetada kroonilisi haiguseid.
Mis võib olla põhjuseks, kui menopaus algab enne 45. eluaastat?
Kõige sagedasem varajase menopausi põhjus on tihtilugu seotud mõne haigusega, näiteks on naisel varasemalt ära opereeritud üks munasari, või on tegemist kunstliku menopausiga selles mõttes, et naiselt on eemaldatud emakas ja sellega on lõppenud menstruatsioonid. Varajast menopausi võivad põhjustada ka teatud ravimeetodid, näiteks keemia- ja kiiritusravi, ja mõningad kroonilised haigused. Ka geneetikal on oma roll.
Lisaks sellele eristatakse ka enneaegset menopausi, mis algab enne 40. eluaastat. Selle taga on tihtipeale geneetilised kromosomaalsed haigused.
Millised on sümptomid peagi algavast menopausist?
Menopausile eelnevas etapis ehk perimenopausis hakkavad ilmnema mitmed sümptomid, tihti on üks esimestest menstruatsioonitsükli häirumine – tsükkel muutub pikemaks, tekivad ootamatud vahed või, vastupidi, muutub lühemaks. Tsükli häirumine on perimenopausile viitav sage varajane tunnus. Enamasti on see healoomuline ning tingitud ovulatsioonide lakkamisest. Hormonaalne tasakaalutus mõjutab emaka limaskesta ja võib põhjustada veritsushäireid. Samas tasub tsükli häirumise korral siiski pöörduda naistearsti poole, et välistada teatud haigused, mis võivad samuti selle taga olla.
Väga tähtis on teada, et kui veritsused tekivad pärast menopausi ehk 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni, siis on kindlasti oluline naistearsti juurde kontrolli pöörduda.
Lisaks tsüklihäiretele kogevad enam kui pooled naistest kuumahooge või liigset ootamatut higistamist. Esineda võib ka muutusi unekvaliteedis ja meeleolus: kirjeldatakse kõrgenenud ärevust, depressiivsust, meeleolulangust, kergesti ärrituvust. Uuringute järgi kogevad 42-66 protsenti naistest perimenopausi vanuses ja pärast menopausi nii ärevuse kui depressiooni tunnuseid, 40 protsenti ka mäluhäireid. Sümptomite skaala on mitmekesine ja tihti ei jää puutumata ka seksuaalelu.
Tasakaalustuseks peab aga ütlema, et on ka naisi, et kogevad menopausi saabumist praktiliselt vaevusteta.
Kas selliste sümptomite korral peab arstiga nõu pidama?
Soovitame selles vanuses naistel käia regulaarselt ehk kord aastas naistearsti juures. Eeskätt selleks, et normaliseerida seda protsessi ja samas hinnata, millist mõju avaldab see naise elukvaliteedile. Kui perimenopausi perioodis on ebatavalised veritsused, on esmatähtis pöörduda naistearstile.
Kui domineerivateks sümptomiteks on just kuumahood, siis tuleks vaadata, kuivõrd see segab igapäevast toimimist, töö tegemist, unekvaliteeti. Kui mõju on märkimisväärne, saab naistearst selles osas aidata ja vajadusel määrata ravi.
Kas ka kaalutõus on üks sümptomitest?
On teada, et üleminekueas muutub naise ainevahetus aeglasemaks ja seetõttu on täheldatud selles vanusegrupis kaalutõusu, aga kaalutõusu mehhanismid on palju keerulisemad ja seda ainult menopausiga seostada ei saa.
Teame, et naissuguhormoonid östrogeenid reguleerivad naise organismi kompleksselt ja praktiliselt kõikides organsüsteemides on naissuguhormooni retseptorid, mistõttu saavad menopausis mõjutatud paljud kehapiirkonnad ja -funktsioonid.
Kas sümptomid on mööduvad?
Enamik naisi kogeb sümptomeid teatud perioodil oma elust. On kirjeldatud, et kuumahood võivad esineda intensiivsemalt 5-7 aastat, mõnel naisel lühemat perioodi, aga on ka väike grupp naisi, kes võivad kogeda neid elu lõpuni. Närvisüsteemi funktsioonidega (näiteks mälu ja meeleoluga) seotud sümptomite taandumist on raskem ennustada, kuna kognitiivseid funktsioone mõjutab eeskätt nii-öelda muu ajukeemia tasakaal, vaskulaarne vananemine jne.
Kindlasti on oluline lohutuseks öelda, et kuumahood üldiselt vähenevad ajas. Kui kuumahood või nende mõju unekvaliteedile häirivad märkimisväärselt elu ja tööd, saab arst anda nõu, millal on õige aeg hormoonasendusraviga (HAR) alustada. Soovitus on alustada HAR-ga pigem varem kui hiljem. Uuringutega on tõestatud, et hormoonasendusraviga – see on esmane tõenduspõhine valikravim, mida kuumahoogude leevendamiseks kasutatakse – tuleks alustada enne 60. eluaastat ja vähem kui 10 aastat pärast viimast menstruatsiooni. Hilisem alustamine oodatavat tervisekasu ei too.
Vähem teada on naiste hulgas, et hormoonasendusravil on lisaks sümptomaatika olulisele leevendamisele ka väga oluline roll teatud krooniliste haiguste ennetuses. Kui ravi alustada õigel ajal, aitab see ennetada diabeeti, südame-veresoonkonnahaigusi ja luuhõrenemist.
Kas on võimalik ka ise midagi ära teha selleks, et vaevusi leevendada?
Kui on tegemist kergete või mõõdukate kuumahoogudega, siis tihti võib abi saada sellest, kui riietuda kihiliselt, reguleerida ruumi temperatuuri, hästi mõjub ka karastamine – värskes õhus liikumine ja veeprotseduurid. Samuti toetab kuumahoogude talumist regulaarne füüsiline aktiivsus. Veel võiks igaüks ise jälgida, kas on mõni söök või jook, mis kuumahoogude teket provotseerib.
Kui on tegemist domineerivalt une- või meeleoluhäiretega, siis tasub süüvida, kas liigsete stressoritega annab midagi ette võtta. Esmane eneseabi on leitav näiteks peaasi.ee veebilehel. Vaevuste leevendamisel võiks abi saada ka teadveloleku- ja hingamisharjutustest. Vajadusel pidada nõu perearsti või psühhiaatriga.
Mida peaks naine veel arvestama või teadma? Kas selles perioodis on ka midagi positiivset?
Tahaksin rõhutada, et perimenopausi etappi ja aega vahetult pärast seda tuleks võtta kui võimalust olulisel määral mõjutada oma elukvaliteeti ja seega oma tulevasi eluaastaid.
Perimenopausi ikka sobivad tervisesoovitused kõlavad tuttavlikult, aga neis on oluline tõetera sees. Sel perioodil tasub tõesti teadlikult olla füüsiliselt aktiivne – muuta liikumine regulaarseks, st igapäevaselt liikuda 20-30 minutit aktiivsemat ja hakata tegema lihasjõudlust kasvatavaid harjutusi. Teatud muudatuste sisseviimisega – olgu selleks suitsetamisest loobumine, liikumine, toitumine või tervisliku kehakaalu kontrolli all hoidmine või saavutamine – saame selles eluperioodis oluliselt mõjutada oma tulevast elu.
Paratamatult peame arvestama, et üleminekuiga on niisugune periood, kus muutused võivad meid olulisel määral mõjutada ja kindlasti saab neile leida leevendust naistearsti abiga, aga hästi palju saab ka ise ära teha.