Pelgulinna Sünnitusmaja: VASTSÜNDINUTE OSAKOND

NB! Nõuanded vastsündinu tervise jälgimiseks COVID-19 pandeemia ajal

KONTAKT

Sõle 23, 4 korrus, sissepääs külastajate uksest
Külastamine E-P 14:00 – 19:00
Assistent 666 5770
e-mail: pille.saik@keskhaigla.ee

Pelgulinna sünnitusmaja on kõrgema etapi haigla. See tähendab, et meil on tagatud lastearsti ööpäevaringne valve sünnitusmajas ja vajalik aparatuur.

Laboratoorseid analüüse ja röntgenuuringuid saab teha ööpäevaringselt. Vastsündinute osakonnas töötab 8 kogenud lastearsti ning 12 lasteõde.

VASTSÜNDINUTE SÕELUURINGUD

Paljud haigused on õigeaegse avastamise korral ravitavad, selleks rakendatakse vastsündinute sõeluuringuid.

VASTSÜNDINUTE KUULMISSKRIINING

Kuulmisskriiningu käigus kontrollitakse lapse kuulmisorganite tööd muusikahelidega.

SOOVITUSED LAPSE HOOLDUSEKS KODUS

Vastused ja lahendused enamlevinud vastsündinutega seotud küsimustele ja probleemidele.

VASTSÜNDINUTE VAKTSINEERIMINE

Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis lapse kaitsmiseks raskete nakkushaiguste eest.

VASTSÜNDINUTE INTENSIIVRAVI PEREPALATID

Ka ravi vajav vastsündinu saab Pelgulinna sünnitusmajas viibida perepalatis oma ema-isa soojuses ja läheduses.

Adele-Marie

Peale sündimist pannakse heas seisundis vastsündinu ema rinnale ja võimalusel on ta seal kaks esimest elutundi. Nahk-naha kontakt ja esmane imetamine on äärmiselt olulised esimestel elutundidel nii lapsele kui ka emale. Kui laps sünnib keisrilõike teel, võimaldatakse nahk-naha kontakti teha isal ning praegu on ka võimalik panna laps ema rinnale juba keisrilõike ajal.

Enne sünnitusjärgsesse palatisse üleviimist laps kaalutakse ja mõõdetakse ning talle tehakse vanemate nõusolekul K-vitamiini (konacioni) süst, et vältida võimalike verejooksude ja verevalumite teket. Vajadusel vaatab lastearst vastsündinut kohe pärast sündi, tavaliselt aga juba hiljem perepalatis.

Sünnitusmajas on laps ema või vanemate juures palatis ning nõustamine, vaktsineerimine ja muud vajalikud toimingud toimuvad seal.

Vastsündinute osakonnas saavad abi ka need pisikesed patsiendid, kes vajavad erinevatel põhjustel intensiivravi. Põhjusi, miks vastsündinud intensiivravi vajavad, on mitmeid: näiteks enneaegsus, vastsündinu kollasus, infektsioonid jne.

Intensiivravi palatis on loodud kaasaegsed tingimused vastsündinute jälgimiseks ja raviks: soojuse hoidmiseks kuvöösid ja soojendusvoodid, jälgimiseks monitorid. Hingamisprobleemidega enneaegsetel vastsündinutel kasutame kaasaegset CPAP ravi.

Vastsündinute osakonnas tegeletakse ka järelraviga. Selleks on loodud vastavad palatid, kus pered saavad olla koos ning vanemad hoolitsevad oma lapse eest.

Järelravipalatid on mõeldud nendele lastele, kes vajavad näiteks antibiootikumiravi lõpetamist või jälgimist kollasuse suhtes.

Neonataalpalatid on aga ennekõike siiski enneaegsetele titadele, et jälgida, kuidas nad tulevad toime kasvamise ja rinnaga toitmisega. Üks ema nimetas seda tabavalt „kaalujälgijate osakonnaks“, sest tõepoolest tegelevad emad seal põhiliselt vastsündinute toitmisega.

Varane kojukirjutamine

Kui raseduse ja sünnituse kulg on olnud normaalne ning laps on sündinud ajalisena heas üldseisundis, võib pere koju minna juba enne, kui laps on 48 tundi vana. Sellisel juhul jäävad aga võtmata skriiningtestid ainevahetushaigustele ja tegemata kuulmisuuring ning need lapsed kutsutakse tagasi konsultatsioonile. Ambulatoorsel vastuvõtul vaatab last ka lastearst, mistõttu ei ole vahepealsel perioodil vaja oma perearsti külastada.

Sünnitusmajast kojuminekul on vaja koheselt teavitada perearsti, kes hakkab lapsega edaspidi tegelema, ja leppida kokku vastuvõtuaeg.

VASTSÜNDINUTE OSAKOND