Last võite mähkida vabalt, st käsi mitte kinni mähkida. Mähkimiseks võib kasutada ühekordseid mähkmeid, kuid nabahaav jätke vabaks (keerake mähkme serv alla). Esimestel elukuudel pange laps pärast mähkimist ja toitmist magama külje peale. Lapsel võib esineda toidu tagasiheidet ja selili magades võib ta tõmmata toitu hingamisteedesse. Toas ei ole vaja kasutada mütsi ega kindaid.
Naba hooldus
Nabakönti ja nabahaava on soovitav pesta vee ja seebiga, hästi kuivatada. Naba peaks olema kuiv ja puhas.
Vannitamine
Last võib vannitada iga päev kohe kojujõudmise päevast alates. Seepi pole vaja kasutada üle ühe korra nädalas. Vannivette võib lisada vett pehmendavaid imiku vanniõlisid. Esimestel nädalatel võib nahk olla kuiv ja peale vanni ketendada.
Toitmine
6 esimest elukuud on soovitav last toita ainult rinnapiimaga. Kui emal on rinnapiima küllaldaselt, ei vaja terve lapse täiendavat jootmist. Toita võib nii sageli, kui laps soovib. Kui tekib küsimusi rinnaga toitmise kohta, võib pöörduda oma perearsti või imetamisnõustaja poole.
Silmade hooldus
Hommikuti võib lapse silmi puhastada kraaniveega. Kummagi silma jaoks kasutage eraldi vatitupsu. Pühkida tuleb õrnalt silma välisnurgast nina poole.
Terve, ajalise vastsündinuga võib suvel õue minna peale sünnitusmajast kojutulekut ja aeg ei ole piiratud. Last ei tohiks magama jätta otsese päikese kätte – tekib ülekuumenemise oht.
Talvel külma ilmaga on soovitav esmalt harjutada mõni päev toas lahtise akna all, õue võib minna nädala vanuselt ning soovitavalt mitte külmema ilmaga kui -10 C. Kui õuest tulles on lapse kaelavoldi vahe soe, on riideid piisavalt.
Väljaheide
Lapse väljaheide on esimestel päevadel mustjas-rohelise värvusega. Sellist väljaheidet nimetatakse mekooniumiks. Järgneva 2 nädala jooksul muutub väljaheide kollaseks ning hapulõhnaliseks, mõnikord võib roe olla vedel. Rinnapiimatoidul oleva lapse väljaheidete kordade arv on väga erinev (iga toidukorra järel kuni üks kord nädalas).
Tuberkuloosivastase vaktsineerimise (e BCG) arm
Tuberkuloosivastase vaktsineerimise süst tehakse esimestel elupäevadel vasakule õlavarrele. Reaktsioon vaktsiinile algab umbes 2–3 nädala vanuselt. Süstekohale ilmub erineva suurusega punane, kõva, nahapinnast kõrgem valutu sõlmeke. Võib erituda ka valget puderjat eritist. Armistumine toimub pikaajaliselt ning selle ajal võib last pesta.
Kuna lapse seedetrakt kohaneb iseseisva seedimisega 2–3 kuu jooksul, esineb sel ajal sagedamini nn gaasivalusid. Imerohtu selle vastu ei ole, kuna liigsete gaaside tekke põhjused on erinevad.
Mõned soovitused:
1. Pärast imetamist hoidke last paar-kolm minutit püstiasendis ja laske välja tulla õhumullil, mille ta imedes alla neelas.
2. Paar-kolm korda päevas pange laps 0,5 tunniks kõhuli lamama. Sellega ta tugevdab kõhulihaseid. Ärge jätke last sel ajal üksinda.
3. Gaasivalude leevendamiseks võib kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas.
4. Kuna kõige sagedamini tekivad gaasivalud pärast lõunat või õhtul, siis katsuge planeerida vannitamine sellele ajale. Soe vesi lõõgastab ja gaasid väljuvad kergemini.
5. Apteekides on käsimüügist saadaval gaasivalude leevendamiseks ravimid: Sab-Simplex ja Espumisan. Enne nende kasutamist pidage nõu perearstiga.