17.11.2020.
Alates 16. novembrist kehtivad Pelgulinna sünnitusmajas täiendavad piirangud, mis on kehtestatud seoses COVID-19 laialdase levikuga Tallinnas ja Harjumaal. Otsus isasid sünnitusjärgselt ema ja lapse juurde mitte lubada on tekitanud peredel küsimusi. Püüame anda selgitusi, miks on sünnitusmaja sellise otsuse teinud.
Miks on sünnitusmajas vaja piiranguid?
Koroonaviiruse levik Tallinnas ja Harjumaal on muutunud epideemiliseks ja teeme kõik endast oleneva, et sünnitusmajas viibijad jääksid sellest puutumata – et tagatud oleks sünnitusmajas viibijate ohutus. Eriti tähtis on hoida:
– kõige nõrgemaid ehk veel välja kujunemata immuunsusega vastsündinuid ning äsja raske katsumuse läbi teinud naisi;
– sünnitusmaja töötajaid – peame ise püsima terved, et saaksime tagada parima võimaliku abi neile, kes seda vajavad.
Sünnitusmajas ohutuse tagamiseks oleme kasutusele võtnud mitmed ennetavad meetmed, mis on andnud viiruse leviku tõkestamisel häid tulemusi:
– kasutame isikukaitsevahendeid ja järgime hügieenireegleid;
– nõuame isikukaitsevahendite kasutamist ja hügieenireeglite järgimist ka teistelt sünnitusmajas viibijatelt;
– palume sünnitusmajja saabujatel täita tervisedeklaratsiooni;
– testime sünnitama või haiglaravile tulijaid COVID-19 suhtes;
– vähendame kokkupuuteid sünnitusmajas viibijate vahel.
Just kokkupuudete vähendamine teiste inimestega on üks olulisemaid meetmeid viiruse leviku piiramisel. Mida rohkem puutub viirusega nakatunud inimene teistega kokku, seda tõenäolisemalt ja rohkem ta teisi nakatab. Kokkupuudete vähendamiseks oleme:
– keelanud patsientide külastamise juba alates märtsist 2020;
– keelanud alates 16. novembrist isade/kaaslaste viibimise sünnitusjärgsetes perepalatites.
Miks tohib isa viibida sünnitusel, kuid mitte sünnitusjärgses perepalatis?
Soovime, et isad/kaaslased saaksid sünnitusel osaleda ja et lapse sünd oleks hoolimata praegusest keerulisest olukorrast õnnelik perekeskne sündmus. Seepärast püüame nii kaua kui võimalik jätkata peresünnitustega. Pere saab koos olla seni, kuni naine viiakse sünnitusjärgsesse palatisse (ca 2 tundi pärast sünnitust).
Sünnitustoas on pereliikme liikumine ja tema poolt nakkustõrjereeglite täitmine kontrollitud. Pereliige peab püsima sünnitustoas ega tohi sealt vahepeal lahkuda. Sünnitustoas ei teki kokkupuuteid teiste peredega ning personali hulk, kellega perekond kokku puutub, on vähene. Isa või muu sünnitusel viibiv pereliige peab kogu aeg kandma respiraatorit, mida on vaja vahetada iga 4 tunni järel. Keisrilõike korral saab isa või pereliige oodata operatsiooni ajal ärkamistoas ja olla seal koos perega kaks tundi pärast lõikust.
Sünnitusjärgses osakonnas viibib enamasti korraga mitukümmend peret. Kahjuks ei ole meil võimalik muu töö kõrvalt inimeste liikumist korruste peal nii täpselt jälgida, mistõttu ei ole välistatud kokkupuuted teiste peredega. Samuti ei ole meil seal võimalik nii täpselt jälgida inimeste respiraatori korrektset kasutust. Lisaks sellele on sünnitusjärgses osakonnas kordades rohkem personali, kellega pere mitme päeva vältel kokku puutub.
Miks ei võiks isasid COVID-19 suhtes testida nii nagu sünnitajaid?
Ühelt poolt ei ole haiglal isade/kaaslaste testimiseks piisavalt võimekust: kuna COVID-19 (kiir)testide arv on Eestis piiratud, peame hoidma testimisvõimekust nende jaoks, kes seda tõeliselt vajavad.
Teiselt poolt peame ka negatiivse testitulemuse saanud inimestesse suhtuma äärmise ettevaatlikkusega. Juhime tähelepanu, et testi tulemus näitab vaid hetkeolukorda. See ei anna meile garantiid, et inimene ei ole viirusekandja. Tänane negatiivne test võib homme osutuda positiivseks, st inimene tuleb haiglasse haiguse peiteajal, mil test ei suuda veel viirust tuvastada.
Alates COVID-19 kriisist on haiglates olnud näiteid selle kohta, mida niisugune olukord kaasa toob – kogu personal, kes puutub nakatunuga (ja seejärel omavahel) kokku, peab jääma vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni. Mõni neist ka haigestub, mis tähendab, et töölt eemalviibimise aeg on veel pikem. Kui selliseid puhanguid tekib mitu, tähendab see omakorda seda, et ühel hetkel ei pruugi meil olla hädavajalikku personali, kes saaks sünnitajatele ja beebidele abi anda. Peame tegema kõik selleks, et niisugust olukorda ei tekiks.
Ka sünnitajate testimisega jääb alles risk, et inimene on viirusekandja, kuigi test seda veel ei näita. Kuid on oluline vahe, kas nakkusohtlikke inimesi on sünnitusmajas üks või mitu. Kui haiglatöötaja puutub kokku mitme nakkusohtliku inimesega, on ka tema tõenäosus nakatuda ning muutuda ise nakkuse edasikandjaks kordades suurem. Seetõttu on ülioluline viia haiglas viibivate inimeste arv miinimumini.
Kuidas saate kindlad olla, et haiglatöötajad ise on terved?
Haiglatöötaja on ühiskonnaliige nagu iga teinegi. Ka meil on pered, ka meie satume avalikus ruumis kokku teiste inimestega. Seega ei ole haiglatöötaja haigestumine sugugi välistatud.
Kuid meile kui haiglatöötajatele kehtivad tavapärasest rangemad reeglid, mis puudutavad isikukaitsevahendite kasutamist ja avalikus ruumis liikumist. Me ei tule tööle siis, kui meie peres on haigestunuid, me testime end iga väiksemagi kahtluse korral – teeme kõik selleks, et tagada teie ohutus.
Mõistame, et piirangud võivad tekitada pahameelt, kuid palume mõista, et teeme seda teie ja meie kaitseks. Soovime peredelt mõistmist ja head koostööd kõikide ohutusmeetmete järgimisel. Ainult kõigi ühiskonnaliikmete vastutustundliku käitumise abil saame epideemia seljatada ning seejärel uuesti avada ka peretoad.
Täname teid!