21.06.2021.
Pärast külma talve ja jahedat suve on ilusad suveilmad vägagi oodatud. Kuid palava ilma korral tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks organismi ülekuumenemist. Selleks on kasulik teada riske ning sümptomeid, mis aitavad meil ülekuumenemisohtu ära tunda, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla õde ja esmaabikoolitaja Ljudmila Linnik.
Ülekuumenemise korral hakkab meie kehatemperatuur tõusma. See võib tekkida nii aktiivse tegevuse tagajärjel (füüsiline töö, treeningud), niiskes saunas ohtra leiliviskamise järel kui ka viibides pikaajaliselt kuumas kinnises sõidukis.
Mis toimub meie organismis enne ülekuumenemist? Selleks, et hoida kehatemperatuur normis, käivitab organism jahutussüsteemi – inimene hakkab higistama. Tunneme, et otsaesine, kaenlaalune ning selg muutuvad higist niiskeks. Higistamisega kaotame palju vedelikku ja soolasid, mille tagajärjel tekib janu. Tänu vedeliku tarbimisele tekib võimalus uuesti higistada: meie jahutussüsteem ja keha saab jahutamisega kenasti hakkama.
Kui kaua organismi jahutussüsteem toimib, sõltub paljudest teguritest. Ennekõike sellest, kui kõrge on välistemperatuur ja kui vana inimesega on tegemist. Riskigruppideks on väikelapsed ja eakad. Lastel ei ole termoregulatsioon veel hästi välja arenenud, vanemaealistel ei ole termoregulatsioon enam nii efektiivne. Mõlemal rühmal on raskem taastada vedeliku kadu, mis omakorda suurendab riski ülekuumenemiseks.
Samuti on organismi jahutussüsteemi efektiivsust vähendavaks teguriks kroonilised haigused. On haigusi, mille tõttu peab kasutama diureetikume ehk ravimeid, mis viivad vedeliku organismist välja, et vältida tursete tekkimist. Niisugused ravimid kiirendavad vedeliku kaotust, mis omakorda suurendab ülekuumenemisohtu.
Ülekuumenemist võib soodustada ka üleliigsete riiete kandmine, takistades nii normaalset higistamist ja seega keha jahtumist. Veel on kehatemperatuuri regulatsioonivõime häiritud, kui tarbitakse alkoholi või ei jooda piisavalt vett. Ebapiisav veejoomine tekitab kehas dehüdratsiooni seisundi ning tarbitud vedeliku hulk ei suuda asendada higistamisel kaotatud vedelikku.
Kuumarabandus tekib, kui puutume pikema aja jooksul kokku kõrge temperatuuriga või teeme palavas midagi füüsilist, mille tõttu tõuseb kehatemperatuur lausa 40 kraadini või üle selle. Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustuse vorm. Tõsine kuumarabandus võib tekitada elunditele kahjustusi ning põhjustada isegi surma.
Ülekuumenemise tunnused:
Vedeliku puudusest tekib iiveldus ja oksendamine, mis omakorda suurendavad vedeliku ja soolade kadu. Olukorra süvenedes võib tekkida inimeses segadus, segane kõne ja isegi krambihood.
Esmaabi:
Kuumarabanduse ennetus
Kanna lohvakaid, kergeid riideid. Kui kanda liiga palju või hästi liibuvaid riideid, ei saa keha õigesti maha jahtuda.
Kaitse end päikesepõletuse eest. Päikesepõletus mõjutab keha võimet end maha jahutada, seega kaitse end õues olles laia kübaraga ja päikeseprillidega. Kasuta päikesekaitsevahendeid ja määri neid uuesti peale iga kahe tunni järel – higistamise või ujumise korral veel sagedamini.
Joo palju vedelikku. Hüdreerunud olek aitab kehal higistada ja normaalset kehatemperatuuri säilitada.
Ära jäta kedagi pargitud autosse. See on levinud põhjus, miks lapsed surevad kuumuse tõttu. Kui parkida sõiduk päikese kätte, tõuseb seal temperatuur 6-7 kraadi võrra juba 10 minutiga. Sooja või kuuma ilma korral ei ole ohutu jätta inimest ega kodulooma pargitud autosse, isegi kui aknad on praokil või kui auto asub varjulises kohas. Kui auto on pargitud, hoia autot lukus, et ükski laps ei saaks autosse sisse.
Päeva kõige kuumemal ajal võta rahulikult. Kui ei ole võimalik vältida kuuma ilmaga füüsiliselt kurnavaid tegevusi, joo palju vedelikku ja puhka tihti jahedamas kohas. Proovi korraldada nii, et trenn või füüsiline töö toimuks päeva jahedamal ajal, näiteks varahommikul või õhtul.
Ole ettevaatlik, kui kuulud riskirühma. Kui võtad ravimeid või sul on haigus, mille tõttu suureneb ülekuumenemisoht, väldi kuumust ning kui märkad ülekuumenemise sümptomeid, tegutse kiiresti. Kui osaled kuuma ilmaga spordiüritusel või tegutsed muul viisil füüsiliselt aktiivselt, tee enne kindlaks, et kuumast tingitud terviseprobleemi korral oleks läheduses meditsiiniline abi.
The post Väldi ohtlikku ülekuumenemist lihtsate nippide abil appeared first on Lääne-Tallinna Keskhaigla.