KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Saatekiri ei ole vajalik ja elukoht ei ole oluline.

Visiiditasu Tervisekassa kindlustust omavale patsiendile 5€. Järgneva 3 kuu jooksul on korduvkülastused tasuta. Kindlustamata patsiendile on visiiditasu 45€ + kabinetis teostatavate uuringute hind. Loe veel SIIT.

Visiit kestab 20 min. Palume tulla kohale 10-15 minutit varem, et läbi registratuuri tulles vastuvõtule mitte hilineda.

Pelgulinna Naistenõuandlas võtab vastu valvearst igal tööpäeval kell 8:00-16:00 samal päeval saabunud erakorralisi patsiente. Teistel aegadel saab pöörduda sünnitusmaja vastuvõttu.

Ei. Pelgulinna Naistenõuandlas võtab vastu ämmaemand, kelle poole võib pöörduda, kui soovite rasestumisvastaste vahendite suhtes nõustamist või pillide jaoks korduvretsepti väljastamist.

Jah, saab küll. Loe veel SIIT.

Jah. Selleks on ämmaemanda vastuvõtt.

Vaktsineerida saab protseduuride toas (B104), eelnevalt selle eest registratuuris tasudes. Loe veel SIIT.

Jah, kui soovite ainult analüüse, siis võib minna ämmaemanda vastuvõtule.

1-2 x aastas, kui arst ei ole soovitanud teisiti.

Registratuur on avatud kell 7:30-19:00. Vastuvõtule tulles palun võtke esmalt järjekorranumber, mille alusel kutsutakse teid klienditeenindaja juurde, kellelt saate infot, millises kabinetis vastuvõtt toimub.

Vereanalüüside võtmine toimub protseduuride toas (B104) E-R kell 7:30-15:00. Teenindus toimub järjekorranumbri alusel.

Uriinianalüüse saab anda kabinetis B116 kell 07:30-14:00

Jälgige, et teil oleks kaasas saatekirjad ja vajadusel ribakoodikleebis.

Ei.  Võib süüa, juua ja võtta oma tavalisi ravimeid ning vajadusel ka naistearsti poolt soovitatud ravimied. Loe veel SIIT.

Helistage telefonil 666 5834, loobuge uuringust ja küsige oma arstilt uus vastuvõtuaeg (infot arsti kättesaamise kohta võite samast küsida).

• isikut tőendav dokument (pass/ID kaart/juhiluba)
• saatekiri (kui on paberkandjal)
• uuringute ja analüüside tulemused, kui need on patsiendi käes
• ravimid, mida igapäevaselt kasutad
• vahetusjalatsid
• isiklikud hügieenitarbed
• soovi korral isiklikud riided
 
Operatsioonile tulija meelespead vaata SIIT.

Kui raviarst ei ole eelnevalt määranud klistiiri, siis ei pea seda tegema. Klistiiri vajaduse määrab raviarst.

Ei pea. Osakonnas on veeautomaat ning kui on lubatud süüa, siis söögi tellib teile osakonna õde haiglasse saabumisel. Lõunasöögi saame tellida, kui saabute haiglasse varem kui 09:45. Õhtusöögi saame tellida, kui saabute varem kui 12:45. Kui saabute haiglasse peale lõunat, siis samal päeval te haiglas süüa ei saa. Täpsema info söömisvõimaluste kohta saate osakonda saabudes valveõelt.
 
Kaasa võetud toiduained saate hoida korrusel olevas külmkapis. Toidupakile peab olema kirjutatud teie nimi ja palat. Aegnenud ja riknenud toiduaineid ei tohi jätta külmikusse. Palatis on toiduainete hoidmine keelatud. Peale haiglast lahkumist tuleb külmkapist isiklikud asjad kaasa võtta.

Ei pea. Kui aga soovite seda kindlasti ise teha, siis raseerimine peab toimuma operatsiooni päeva hommikul enne haiglasse tulekut.

Tervisekassa ravikindlustust omavale patsiendile on operatsioonid tasuta. Kui aga puudub EV ravikindlustus, siis tasumise selgitab juba eelnevalt operatsioonile suunav raviarst.
Maksma peate aga voodipäevatasu, mis hetkel on 2,50€ ööpäev. Voodipäeva tasu saab maksta haiglast väljakirjutamise päeval osakonna assistendile sularahas, kaardiga või ülekandega kodus.
 
Täpne summa öeldakse haiglast väljakirjutamisel. Kui mingil põhjusel jääb voodipäevatasu maksmata, siis saab seda teha ka hiljem, kui tulete raviarsti juurde järelkontrolli. Mittemaksmisel jääb Lääne-Tallinna Keskhaigla infosüsteemi võlateade.

Operatsiooni kestus on igal operatsioonil erinev, täpsemalt informeerib teid sellest raviarst.

Orienteeruva operatsiooni aja ütleb teile operatsioonipäeva hommikul teie raviarst. Kellaajaline plaan selgub siiski hommikul, kuna meie operatsiooniplaani võivad muuta erakorralised günekoloogilised operatsioonid ja keiserlõiked.
 
Esimesena võetakse operatsioonile raskemas üldseisundis haiged (nt. diabeet, epilepsia, eakad patsiendid, onkoloogilise diagnoosiga patsiendid jne). Kui teil tekivad operatsioonile minekut oodates tugev suukuivus, peavalu või mõni muu ebaharilik vaevus, siis peaksite sellest kindlasti osakonna õde teavitama.

Isiklikud riided on lubatud, kuid need peavad olema puhtad ja korras ning kindlasti peavad kaasas olema vahetusjalatsid. Operatsioonile minnes tuleb aga kanda haigla öösärki ja peale operatsiooni võib jälle kasutada oma riideid. Kindlasti võtta kaasa vahetuspesu ja vajadusel hügieenisidemed.

Jah, kuid telefon ei tohi segada teisi palatis olevaid patsiente. Operatsioonile või protseduuridele minnes tuleb telefon välja lülitada. Samuti on lubatud kasutada sülearvutit ning haiglas on olemas WI-FI ühendus.
 
Oluline on teada, et osakonna personal ei vastuta palatisse jäetud valveta asjade eest. Operatsioonile/protseduurile minnes saab kõik väärisasjad anda hoiule.

Värisemine on anesteesia kõrvaltoime. See, millal teil soojem hakkab, on individuaalne. Teid soojendatakse soojendustekiga ja manustatakse veeni kaudu sooje lahuseid.

Keerata võite kohe, kui tunnete endas jõudu ja teie enesetunne seda lubab.

Tampoon eemaldatakse tavaliselt järgmisel hommikul pärast operatsiooni.

Eemaldamise aeg sõltub teostatud operatsioonist ning seda otsustab raviarst.

Tavaliselt räägib arst teiega operatsiooni käigust järgmisel hommikul.

Joomine/söömine on individuaalne, sõltub operatsiooni käigust. Peale operatsiooni saate suud niisutada märja vatipulgaga.

Haavavalu korral paluge õelt valuvaigisteid. Valu on individuaalne, subjektiivne tunne ning teie ise saate hinnata oma valu tugevust.
 
Operatsioonijärgsel ööpäeval manustatakse valuvaigisteid veeni kaudu. Kui hakkate sööma ja jooma, minnakse üle tablettravile.

Kui rasedus kulgeb ilma probleemideta (liigne iiveldus või oksendamine, kõhuvalu või verine voolus), ei pruugi arstile tõtata enne teist raseduskuud ehk 7.-8. rasedusnädalat.

Tugev kõhuvalu või verejooks (nagu menstruatsioon) on raseduse ajal ohumärgiks, pöörduge kohe sünnitusmaja vastuvõtutuppa.
Raseduse ajal toimub kehas palju muutusi ja mõnikord võib nendega kohanemine olla raske. Kui keha annab valudega või pingega kõhus märku, et tuleks aeg maha võtta, siis tulebki seda teha.
 
Raseduse kulg on igal naisel individuaalne. Ämmaemand aitab ja nõustab Teid selles, mida tuleks tähele panna ja kuidas ennast hoida. Rääkige kõikidest vaevustest oma ämmaemandale/arstile.

Suurenenud valgevoolus raseduse ajal on täiesti normaalne nähtus, sest hormonaalne tase naise organismis on teistsugune. Vaid siis, kui voolusega kaasnevad kipitus, sügelus või halb lõhn või ebamugavustunne urineerimisel või kui voolus muutub väljanägemiselt teraliseks ja nö „kohupiimjaks“, on põhjust kahtlustada tupeseent. Tupeseene raviks võtke ühendust oma arsti või ämmaemandaga.

Ultrahelisse võib tulla koos täiskasvanud saatjaga. Saatjal on kohustus esitada kehtiv COVID-tõend ning täita tervisedeklaratsioon.
Esimene rasedusaegne ultraheli tehakse tavaliselt tupe kaudu, vahel on vaja teha tupe kaudu ka OSCAR testi ultraheli.
Lapsi palume ultraheliuuringule kaasa mitte võtta.

Braxton Hicksi kokkutõmbed on ebaregulaarsed valutud emaka kokkutõmbed, mis algavad märkamatult kuuendal rasedusnädalal. Tundma võid hakata neid peale 20. rasedusnädalat. Mõni naine ei tunne Braxton Hicksi kokkutõmbeid üldse. Raseduse edenedes kipuvad Braxton Hicksi kokkutõmbed sagenema, ent kuni raseduse viimaste nädalateni peaksid need esinema hooti, ebaregulaarselt ja valutult.
 
Paar nädalat enne oletatavat sünnitustähtaega võivad kokkutõmbed muutuda tugevamaks ja sagedasemaks ning põhjustada ebamugavustunnet. Erinevalt eelmistest valututest ja juhuslikest Braxton Hicksi kokkutõmmetest on nüüd nende ülesanne emakat küpsemaks muuta ning emakakaela tasapisi pehmendada, isegi veidi avada. Erinevalt sünnitusaegsetest tuhudest toimub see aga hooti, mitte järjest ja regulaarselt.

Looteliigutusi hakkab naine tundma tavaliselt 20. rasedusnädala paiku. Esimese raseduse puhul ka 21.-22. rasedusnädalal.
Liigutused annavad teavet selle kohta, kuidas laps end emakas tunneb. Kui laps kannatab hapnikupuuduse all, liigutab ta vähem, säästes energiat elutähtsateks funktsioonideks. Kui tunned lapse liigutusi tavapärasest märgatavalt vähem, informeeri sellest kohe oma arsti või ämmaemandat, kes kuulab siis lapse südamelööke.

Rasedusaegne vereringesüsteemi ümberkohastumine ja hormonaalsed muutused naise kehas võivad põhjustada peavalusid.
Peavalud võivad esineda raseduse jooksul igal ajal, kuid sagedamini esimeses ja kolmandas trimestris. Raseduse ajal tunneb esmakordselt peavalu umbes 10% naistest.
 
Kui enne rasedust on esinenud migreeni, siis raseduse teisel ja kolmandal trimestril võivad hood väheneda või kaduda, eriti kui migreen oli varem seotud menstruaaltsükliga. Peale lapse sündi võivad tulla endised migreenihood tagasi. Mõnel naisel võib migreen raseduse jooksul esmakordselt ilmneda.
 
Peavalu leevendamiseks võib rase võtta paratsetamooli.

Rase võib saunas käia kogu raseduse vältel, vastavalt enesetundele. Saun ei tohiks olla nii kuum, et tekitab südamekloppimist, pearinglust või õhupuudustunnet. Seepärast ei soovitata vene või soome sauna temperatuuriga 80-100 kraadi.
Aurusaun, sanaarium ja soolasaun on lubatud kogu raseduse vältel.
Infrapunasaun tõstab keha sisetemperatuuri ja on seetõttu mittesoovitatav rasedatele.
Eelkõige sõltub saunaskäimine raseda tervisest ja eelnevatest saunaharjumustest.

Loomulikult peavad ka rasedad naised ilusad välja nägema ja selleks võib ka juukseid värvida. Öeldakse küll, et kõik, mis sisse sööd ja kehale määrid, jõuab ka lapseni, kuid vaid mõned üksikud ained nendest võivad olla lapse tervisele kahjulikud ning kindlasti ei saa kahjulike ainete hulka lugeda juukesvärve. Kui juuksevärvid kahjustaksid loodet, siis oleks juuksurid, kes värvidega iga päev töötavad, täitsa haiged inimesed. Seega tasub lähtuda põhimõttest, et kõike mõõdukalt ning siis ei ole mingit ohtu, et lapsele võiks liiga teha. Kuna raseduse ajal on naise hormonaalne taust erinev tavalisest, võib juuste värvimisel tekkida küll selliseid üllatusi, et värv, mida alati oled kasutanud, ei jää sellise tooniga juustesse nagu tavaliselt. Juuksed võivad ka peale värvimist ruttu määrduda või hakkavad hoopis kiiremini kasvama ja tunduvad palju elujõulisemad ning kohevamad kui muidu, seega ole üllatusteks valmis.

Sünnieelses osakonnas, kus toimub vajadusel sünnituse esilekutsumine, ei ole perepalateid. Tegu on haigla osakonnaga, kus saavad viibida vaid patsiendid. Külastajatele (sh. abikaasa/tugiisik) on osakond avatud külastusaegadel.

Emaka kokkutõmbed.
Naine võib tunda valutuid ettevalmistavaid emaka kokkutõmbeid mitme päeva, isegi kuni nädala vältel, need valmistavad emakat sünnituseks ette.
 
Tuhude regulaarsemaks muutudes püüa kodus liikuda, proovi erinevaid asendeid, käi duši all. Kui tuhud algavad öösel ning kui see on võimalik ja tuhude vahed pikad, püüa tuhude vaheajal puhata.
 
Kui tuhud on muutunud regulaarseks, tuhude vahed on alla 10 minuti, tuhud on muutunud tugevaks, valulikuks ja neid ei suuda kodus enam kannatada, on aeg minna sünnitusmajja.
 
Verine voolus.
Vähest määrivat verist voolust (tekkinud vahekorra või vaginaalse läbivaatuse järgselt) võib kodus jälgida, kui rasedus on täiskantud.
 
Limasverine voolus võib eelneda sünnitustegevuse väljakujunemisele ja ei vaja sekkumist.
 
Rohke verise vooluse korral ja/või pikalt kestva valuliku emaka kokkutõmbe korral, mis ei leevendu, tuleb koheselt sünnitusmajja tulla (eelistatult kiirabiga).
 
Lootevee puhkemine.
Kui puhkeb selge lootevesi ja looteliigutused on olnud tavapärased, tuleb tulla kiirustamata sünnitusmajja. Sünnitusmajas tehakse loote kardiotokograafiline uuring ja kui see on korras, võib naine veel koju minna ja tagasi tulla 12 tundi pärast lootevee puhkemist, regulaarse sünnitustegevuse väljakujunedes või kehatemperatuuri tõusul.
 
Lootevee puhkemise järgselt on naisel võimalik kuni 24 tundi oodata spontaanset sünnitustegevuse väljakujunemist või alustada 2-6 tunni möödumisel sünnitustegevuse esilekutsumist.
 
Roheka, rohelise või verise lootevee puhkemisel tuleb sünnitusmajja tulla koheselt.
 
Kui lootevee puhkemine ei ole kindel, tulla sünnitusmaja vastuvõtutuppa lootevee puhkemise täpsustamiseks.

Haiglasse tulles võtke kaasa: raseduskaart, isikut tõendav dokument, vahetusjalatsid (ka tugiisikule), aluspesu, võib soovi korral võtta oma mugavad riided (meie pakume öösärki ja hommikumantlit), sokid, hügieenisidemed, hügieenitarbed, telefon (laadijaga), natuke midagi kerget söögiks. Võtke kaasa ka regulaarselt tarvitatavad ravimid. Soovi korral võtke kaasa: fotoaparaat, videokaamera, arvuti, muusika, lugemist…
 
Lapse hooldusvahendid on haiglas olemas. Lapsele võtke kaasa kojuviimise riided ning vajadusel turvahäll.

Sünnitajaga koos võib haiglasse tulla üks terve täiskasvanud sama leibkonna liige – inimene, kellega sünnitaja end kõige turvalisemalt tunneb.

Pereliige peab olema terve (ei esine respiratoorseid sümptomeid, nagu nohu, köha, palavik). Pereliikmel ei ole lubatud vahepealsel ajal sünnitaja juurest lahkuda (sünnitusmajast sisse-välja käia).

Valuvaigistamise vajadus on individuaalne ning valuvaigisti valitakse, arvestades sünnitaja soovi, loote seisundit ja sünnituse kulgu.
 
Sünnitustoas on erinevaid abivahendeid, mida saate valu leevendamiseks kasutada. Ämmaemandad nõustavad teid kogu sünnituse aja hingamistehnikate, asendite, abivahendite kasutamise (sealhulgas ka vanni kasutamise) osas.
 
Vastavalt teie soovile ja sünnituse kulgemisele, nõustavad ämmaemand ja arst teid ravimite kasutamise aja ja toimete, epiduraalanalgeesia ja naerugaasi kasutamise osas ning vastavalt sellele saate ise valida omale kõige sobilikuma meetodi.

Kui lapse seisund on peale sündi hea, asetatakse laps nahk-naha kontaktiks teie kõhule vähemalt üheks tunniks. Tavaliselt kestab nahk-naha kontakt seni, kuni ollakse sünnitustoas, umbes 2 tundi. Samal ajal toimub ka esimene imetamine. Laps kaalutakse ja mõõdetakse alles enne sünnitustoast lahkumist ning seda tehakse teie juuresolekul samas ruumis, kus sünnitasite.

Peretuba on sünnitusjärgne ruum, kuhu ämmaemand viib teid siis, kui kaks tundi on sünnitusest möödunud või kui ema seisund seda lubab. Peretube ette broneerida ei saa.

Külastusaegade kohta leiate täpsema info SIIT.

Koju kirjutamine toimub iga päev kell 11:00–13:00 eeldusel, et ema ja lapsega on kõik korras. Tavaliselt lubatakse koju teisel või kolmandal sünnitusjärgsel päeval.

Sünnitusjärgsete probleemide korral nõustab teid rasedust jälginud ämmaemand või arst.
 
Kehatemperatuuri tõusu korral, rindadesse tekkinud valulike infiltraatide tekkel, rohke vereerituse, alakõhuvalude ja ebameeldiva lõhnaga vooluse ja keisrilõikejärgselt haavaprobleemide korral pöörduda vastuvõtutuppa.
 
Imetamisprobleemide puhul aitab teid imetamisnõustaja.
 
Kõigile sünnitajatele antakse kaasa brošüür „Teadmisi emapiimast ja lapse hooldusest“.

Ei ole, Konacion on K-vitamiin, mida tehakse ühekordse süstina vahetus sünnijärgses perioodis ja tegemist on verejooksu profülaktikaga.

Suu kaudu tuleb K-vitamiini manustada kolmel korral ja ei ole meditsiiniliselt tõestatud, et selle toime oleks efektiivne. Näiteks Norras keelati K-vitamiini suukaudne manustamine peale kahe ajusisese verejooksu juhtumi tekkimist.

Ei pea ja ei ole soovitatav, kui arst ei ole teinud teistsugust korraldust. Terve, ajaline, normkaalus vastsündinu ei vaja üldse lisatoitu ei esimesel elupäeval ega hiljem.

Ei ole.

Sest vastsündinu toitmises toimuvadki esimestel elupäevadel suhteliselt suured muutused, magu on alguses väike ja pakutavad toidukogused suurenevad, sellepärast on esimestel elupäevadel info toitmise kohta erinev.

Tohib ja peab, nabaköndi säilumine ei ole vannitamise vastunäidustuseks, naba peab olema puhas ja kuiv.

Enamasti (95%) ei ole tegemist allergiaga, vaid lapse kohastumusreaktsiooni – toksilise erüteemiga. See ei sõltu ema toidust ega vastsündinu riietusest/mähkmetest, tegemist on kohastumusreaktsiooniga, mis ravi ei vaja.

Nohu on vastsündinul tõsine haigus, mis takistab hingamist ja söömist. Vastsündinu ninakäigud on väga kitsad ja tihti esineb nina limaskesta turset, mis paneb nina nohisema – aitavad füsioloogilise lahuse tilgad ninna või Humeri meresoolalahus (kodus).

Sünnitusmajas toimub vaktsineerimine Eesti Vabariigis kehtestatud vaktsineerimiskalendri alusel ja sünnitusmajas vaktsineeritakse tuberkuloosi (ühekordne vaktsiin) vastu. Vaktsiinid on ainus teadaolev kaitse teatud nakkushaiguste puhul.

Suvel kohe ja aeg on piiramatu. Talvel vastavalt väljas olevale temperatuurile, nädalavanuse vastsündinuga võiks esimesel õueskäigul temperatuur olla soojem kui -10°C ja pool tundi korraga. Väljasviibimise aega võib pikendada kiiresti. Kui ilm on väga külm pikka aega, võiks õueskäimist harjutada õueriietega lahtise akna all.

Tegelikult hakkab nabakönt irduma ja kui ta on halvasti puhastatud/hooldatud, võib tekkida kollakat halvalõhnalist eritist. Aitab korralik pesemine vee ja seebiga, nagu sünnitusmajas õpetatud, nabakönt ja –rõngas peavad olema puhtad ja kuivad. Põletiku tunnuseks on nabarõnga (nahaosa) punetus ja turse. Põletikule kahtluse korral konsulteeri perearstiga.